DNB Pank prognoosib Eesti käesoleva aasta majanduskasvuks 0,7%, Lätile 2,7% ja Leedule 2,6%.
Eesti majanduskasv jääb tõenäoliselt väiksemaks ka järgmisel aastal, kui pank hindab Eesti majanduskasvuks 2,5%, lätlastel ja leedulastel 3%, teatas DNB oma majanduse väljavaates.
Eesti kehvemate väljavaadete põhjuseks on väga nõrk esimene kvartal ning tähtsate kaubanduspartnerite Soome ja Venemaa nõrgad majandustulemused. DNB tegevjuhi Atle Knai sõnul on järgnevate aastate Läti ja Leedu kiirem kasv põhjustatud ka nende madalamast stardipunktist.
Knai sõnul on kogu Baltikumi kasvus n-ö pudelikaelaks lõhe tööjõu oskuste ja turul nõutava vahel, madal sündimus ja kõrge emigratsioon. „Balti riikide väljakutseks on oma inimkapitali arendada, kuid sellest seejuures ka kümne küünega kinni hoida,“ märgib Knai. Olukord tööjõuturul on panga hinnangul siiski paranemas, kuna märgata on välismaalt naasvate töötajate arvu kasvu ja ka emigratsiooni vähenemist.
Samas kasvavad lõunanaabritest kiiremini eestlaste palgad. Mullu oli Eesti keskmise brutopalga kasvuks 7,6%, Läti ja Leedu näitaja küündis ligi 5%ni. Knai ütles, et palga-, eriti miinimumpalga tõus on Baltikumis tööhõive kasvu aeglustanud ning see tendents on jätkunud ka käesoleval aastal.
Kui varem toetus Eesti majanduskasv pigem ekspordile, siis nüüd veab suurenenud palkade tõttu kasvu sisenõudlus. Kuigi eksport Euroopasse on järk-järgult taas tõusnud, on sellele tugevaks vastukaaluks Venemaa-suunalise kaubavahetuse kokkukuivamine. Samal ajal avaldab Knai lootust, et Balti riikides jätkub majanduste kiire kasv.
Seotud lood
Eesti statistikaamet võttis koos teiste Euroopa Liidu riikidega kasutusel uue sisemajanduse koguprodukti arvutusmeetodi, mille järgi Eesti majandus polegi sel aastal kahanenud, vaid ainult kasvanud.
Soome statistikaameti täna avalikustatud andmeil kasvas Soome SKP teises kvartalis eelnenud kvartaliga võrreldes 0,2%, kuid kahanes aastatagusega võrreldes 0,1%.
Täna on päev, mil kirjutati ümber 14 aastat Eesti majanduslugu, leiab toimetaja Harry Tuul.
Kui väljas sajab lund ja päevavalgus kestab vaid hetke, muutub kodukontor meie igapäevaseks keskpunktiks – kohaks, kus töö, loovus ja ka mugavus peavad koos eksisteerima. Hea valgustus, ergonoomiliselt kujundatud ja rahulik töökeskkond aitavad pimedal hooajal säilitada nii töötahet kui ka meelerahu. Ja just sisemine tasakaal on eriti oluline, sest kodus töötavad lapsevanemad teavad hästi: külmade ilmadega algab ka viiruste hooaeg. Lisaks tööülesannetele tuleb sel ajal hoolitseda ka nohuste ja pisut pahurate laste eest, kes on lasteaiast koju kosuma jäetud.