Globaalsed tarbekaupade müüjad vastavad jahtuvale maailmamajandusele ja viimase poole kümnendi jooksul esmakordselt langustrendi pööranud arenevate riikide nõudlusele uue strateegiaga – pista pakendisse rohkem toodet ja tõsta hinda.
- Tootmine Unileveri tehases. Foto: EPA
Ehk teisisõnu, nüüdsest kasutatakse kiiresti arenevate riikide vaesemate klientide peal sama strateegiat, mida on seni kasutatud arenenud maade puhul, vahendab Wall Street Journal. Aastakümneid enne seda on vaesemaid kliente püütud madalate hindade ja väikeste, taskukohaste pakenditega.
Nii on Procter & Gamble'i järel maailma suuruselt teine tarbekaupade tootja Unilever hiljuti ühel oma suurimal, Brasiilia turul, välja tulnud kontsentreeritud vedelal kujul versiooniga oma OMO pesupesemisvahendist. Kuigi pakend maksab 30% rohkem kui pulber, kinnitavad ettevõtte esindajad, et tegelikult saavad tarbijad toote kätte senisest soodsamalt.
Sama strateegiat on kontsern kasutanud ka näiteks kallihinnalise TRESemmé šampooniga, kogudes tootele Facebookis miljoneid like'e. Mõistagi kasutavad sama taktikat ka Unileveri konkurendid. Maailma suurim kodukeemia toodete müüja Procter & Gamble katsub India meeste tarbimisharjumusi muuta, et viimased eelistaksid Gillette habemeajamistoodete puhul turvalisemaks disainitud žilette.
Colgate-Palmolive müüb Hiinas teemaitselist suuvett ja Saksamaa kodukeemia tootja Henkel panustab Lähis-Idas kõrgema hinnaga kvaliteetsetele ja kohalikest traditsioonidest inspireeritud toodetele nagu šampoon juuste jaoks, mida katab nikaab (silmist allapoole reeglina rinnuni ulatuv kukla tagant kinnitatav näokate –toim) ja musta värvi riiete jaoks mõeldud pesuvahendid.
Siiski on hindade muutmine ohtlik mäng, sest paljud arenevate riikide kliendid on äärmiselt hinnatundlikud. Ometi on hindade tõstmine tootjate jaoks üha olulisem. Tarbekaupade müügikasv aeglustus arenevatel turgudel aasta 7,5% peale varasema 8,8% pealt.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Ettevõtet ostes ja müües sõlmitakse siduv hinnakokkulepe alles üsna lõpus, kui on hinnatud firma väärtus ja tehtud hoolsusaudit ehk due diligence raport. Teinekord võib sellest selguda, et miljoniga kasumis ettevõte on hoopiski miljoniga kahjumis, räägiti saates.