Investor Toomas: kas homopoliitika peaks mind mõjutama?

Märtsi lõpus vastu võetud ja suvel kehtima hakkav seadus võimaldab ekspertide sõnul diskrimineerida geisid ja lesbisid ning võib luua pretsedendi, kus ettevõtted diskrimineerivad ka teisi vähemusi.

Värske seadus on tugevalt resoneerunud suurte börsifirmadega, kes on häälekalt asunud sõna võtma. See tekitab minus aga küsimuse, kas mina investorina peaksin olema n-ö homopoliitikast mõjutatav, arutleb Äripäeva loodud investor Toomas. 

Mõju ka börsifirmadele

Kuigi tegu on osariigi seadusega, siis see on üle kogu Ameerika tugevat vastukaja leidnud ja suurkorporatsioonide reaktsioon sellele on olnud ülimalt tugev. Seaduse vastu on avalikult välja astunud firmad nagu Apple, Wal-Mart, Starbucks, General Electric, Oracle, Twitter, PayPal, Salesforce, Eli Lilly ning isegi NBA ja Nascar. 

Kuigi tegu on vaid osariigiga ning peale Eli Lilly pole ühelgi neist firmadest seal peakontorit, tekitab see minus kui investoris küsimusi. Kas firma on valmis eetiliste tõekspidamiste alusel ohverdama aktsionäri tulu? Kust see piir üldse jookseb, kus eetilised kaalutlused triumfeerivad äriliste kaalutluste üle? 

Võtame näiteks Apple'i. Firma on viimastel aastatel aktiivselt investeerinud rohelisse energiasse. See küsimus on esile tõusnud ka aktsionäride üldkoosolekul, kus üks investor väljendas muret, mis mõju see tegevus omab marginaalidele. Apple'i tegevjuht Tim Cook võttis üsna kindla joone ja ütles, et alati ei saa lähtuda marginaalidest ja tuleb teha seda, mis on õige. Olgu, roheline energia on tõesti oluline, eriti kui seda kasutatakse Apple'i massiliste serverite toitmiseks. 

Kuid millal võib selline tegevus oluliselt firma huve kahjustama hakata? Cook oli üks esimesi, kes avalikult ja valjult astus Indiana uue seaduse vastu välja. Washington Posti arvamusartiklis kirjutas Cook, et Apple ei tolereeri diskrimineerimist mitte kunagi. 

See paneb mõtlema

Eelmisel aastal võitis Apple õigused avada jaepoed Saudi Araabias, kus geiks olemine on seadusevastane. Kõigest mõni kuu hiljem määrati 24aastasele geist saudile karistuseks 450 piitsahoopi. Cookilt ei kuulnud me ühtegi vastulauset. 

Mulle tundub, et kui firmadel on piisavalt mängus, siis ideaalid sulavad kui kevadine lumi. Ja ega tegevjuhid lollid ole. Nad tunnevad turge ja teavad, kus lõugu lõksutada ja kus suu kinni hoida. Kas selline käitumine on eetiline? Ma väga ei usu. Seda enam tundub mulle, et investorina ei pea ma muretsema, et tegevjuhid jookseks ummisjalu moraalse rinde tulejoonele, sest avalikust arvamusest vaat et hirmutavamgi on aktsionäride arvamus.