Maailma riikide reservid kahanevad

Globaalsed reservid kahanesid märtsis 11,6 triljonile dollarile võrreldes mullu augustis saavutatud rekordilise 12,03 triljoni dollariga, näitavad Bloombergi kogutud andmed. See paneb punkti 2004. aastal alanud rallile. Kuigi andmed võivad olla veidi moonutatud tugevnevast dollarist, mis vähendab näiteks eurodes hoitavate reservide väärtust, näitavad need siiski pöördepunkti keskpankade reservides. Viimase kümnendi jooksul lisasid keskpangad reservidele keskmiselt 824 miljardit dollarit aastas.

Lisaks sellele, et dollar on taas maailma dominantseim valuuta, avaldab reservide kahanemine globaalsetele turgudele ka teistsugust mõju. Nimelt võib see raskendada arenevate riikide võimet kasvatada rahapakkumist ja võidelda kesise majanduskasvuga. Samuti võib see veelgi langetada euro kurssi ning summutada nõudlust USA riigivõlakirjade järele.

„See on arenevatele turgudele suur väljakutse,“ rääkis endine IMFi ökonomist ja praegune SLJ Macro Partnersi kaasasutaja Stephen Jen Bloombergile. „Nad vajavad nüüd täiendavaid stiimuleid. Tulevase volatiilsuse seeme on külvatud,“ lisas ta.

Credit Suisse Group prognoosib, et arenevad riigid, kelle käes on kaks kolmandikku globaalsetest reservidest, kulutavad neljandas kvartalis 54 miljardit dollarit. See on enim alates 2008. aastal lahvatanud finantskriisist.

Langusele on kõige suuremat mõju avaldanud Hiina, mille keskpank müüs dollarit, et peatada kapitali väljavoolu ja tugevdada oma valuutat. Bloombergi arenevate turgude valuutade indeks on viimase aastaga kaotanud dollari suhtes 15%.

Deutsche Banki kinnitusel see trend jätkub, kuna naftahinnad jäävad madalale ja arenevate turgude kasv on ka edaspidi nõrk.