Iraani tuumalepe ähvardab naftaturgu

Esimene samm nafta hinna jätkuvale langusele sai astutud neljapäeval. Pärast pikki kõnelusi kuue suurvõimu (USA, Saksamaa, Venemaa, Prantsusmaa, Suurbritannia ja Hiina) ja Iraani vahel jõuti lõpuks kokkuleppele, mis oli tegelikult kõigile osapooltele muutumas juba hädavajalikuks.

Iraanile kehtestatakse kuni 25 aastaks tuumarelva valmistamise piirangud ja keelud ning vastutasuks kaovad riigile kehtivad lääne sanktsioonid. Üks sellistest sanktsioonidest on Iraani toornafta ekspordi keeld, mis kaotatakse alles pärast seda, kui ÜRO vaatlejad on kinnitanud Iraani kinnipidamist lepingust. 

Nafta hind võttis suuna alla. Kuigi selline tulemus oli turgudel laialdaselt oodatud, liikus nafta hind neljapäeval taas madalamale, makstes USAs alla 50 dollari barrelist ning olles Londonis Brenti toornafta näol viis dollarit kallim. Kuigi toornafta hind on eelmise aasta tasemelt kukkunud juba 50%, siis poliitilistel põhjustel võib praegusest hinnast veel 50% kaduda. 

Mõistagi ei olnud Iisrael kokkuleppe üle õnnelik. Juudiriigi peaminister Benjamin Netanyahu märkis, kuidas see lepe ohustab nii Iisraeli kui kogu maailma. Naftaturu seisukohalt on aga üks oluliselt tähtsam riik justkui mängust välja jäetud, kes omab väga tugevat võimu nii nafta hinna kui Iraani üle - maailma suurim toornafta tootja ja eksportija Saudi Araabia. 

Saudid usuvad, et neil on täpselt sama palju kaotada, kui mitte rohkemgi veel, kui Iraan peaks jõudma tuumarelva valmis ehitada. Saudid usuvad samamoodi nagu Iisraelgi, et uue kokkuleppe tingimused on liialt leebed Iraani suhtes, mis ei kõiguta nende soovi ehitada valmis tuumarelv. 

Tulekul täiuslik torm? Naftat on juba niigi ähvardamas n-ö täiuslik torm, kus nõrk nõudlus kohtub üleliigse pakkumisega. Praegusel juhul on aeglustuv nõudlus Euroopas ja Hiinas minema pühkimas väiksemagi võidu, mis tuleb USA nõudluse kasvust. Ja nõudlus tõenäoliselt kukub veelgi nüüd, kui talvest on tasahilju saamas suvi. Lisame siia juurde probleemi, et toornafta varude hoidmine muutub juba keerukaks, mis tekitab veelgi suuremat hinnasurvet. 

Saudidel on võimalus siinkohal lihtsalt tootmist koomale tõmmata ning lasta hinnal taas tõusta. Ainus häda on, et nad ei tee seda. Miks? Kuigi nad vajavad ise umbes 90 dollarit maksvat naftabarrelit, et tulla toime enda paisuva riigieelarve defitsiidiga ja eelarve täitmisega, siis neil on märksa olulisem probleem oma koduõues. 

Saudid ise on sunniidid, kuid riigis on pead tõstmas üha kasvav šiiade kogukond. Iraanlased on samuti šiiad. Mõlemad on islami usuvoolud, kuid nende omavahelised pinged on märkimisväärsed. Lisaks on Saudi Araabias kaks islami kõige pühamat linna, mis tähendab, et mis iganes radikaalide lõpp-peatus on just Saudi Araabia. 

Kannataja Iraan. Ükskõik kui palju madalad naftahinnad Saudi Araabiale kahju ei tee, siis need teevad topeltkahju Iraanile. Lisaks on saudidel enda 753 miljardi dollariline vihmase päeva fond, millesse saab näpud sisse pista. Seetõttu tasub Saudi Araabial silma peal hoida, sest nende käes on toornafta turu võti. 

“Iraani tuumalepe on massiline pauk nafta hinnale ja me võime näha toornafta hinda kukkumas 30 dollarini barrelist. See tehing toob turule juurde miljon barrelit päevas ning meil tekib tõsine probleem kogu selle nafta hoiustamisega, mis tähendab, et sellega tegelevate firmade aktsiad paisuvad ilmselt veelgi,” kommenteeris MarketWatchile AvaTrade turuanalüütik Naeem Aslam. 

Kohe homsest Iraani nafta turule ei jõua, sest nagu mainitud, enne peab ÜRO heakskiit tulema ning alles siis ütlevad erinevad prognoosid, et Iraan suudab kuni poole aastaga enda varasema ekspordimahu taastada. 

Naftahinnale nähakse langust. Viimasel ajal on üha rohkem fondijuhte loobumas enda naftale tehtud panustest ja prognoosimas pikemat hinnasula, kui algselt arvati. Reutersiga rääkinud fondijuht Craig Hodges arvas veel läinud sügisel, et sel aastal teevad hinnad tagasihüppe, kuid praeguseks on fondijuht oma eksimust tunnistanud. 

Hinna taastumise asemel otsib Hodges nüüd firmasid, mis suudavad kasu lõigata madalast hinnast ning peavad vastu üle aasta madalaid hindu. “Võib kuluda veel kaks või isegi kolm aastat enne kui nafta tõuseb taas üle 70 dollari barrelist,” ütles Hodges, kes on oma fondi ostnud American Airlinesi, Shoe Carnivali ning Matador Resourcesi aktsiaid. 

Samal ajal kui fondid on tõmbumas tagasi naftale tehtud panustest investeerivad põhja tabada lootvad jaeinvestorid varasemast enam musta kulda. U.S. Oil Fund on sel aastal saanud neto 2,1 miljardi dollari väärtuses investeeringuid, mis on teiste fondidega võrreldes paremuselt kaheksas tulemus. Analüütikute sõnul paistab enamik sellest rahast tulevat jaeinvestoritelt ja spekulantidelt, kes tahavad põhja ära tabada. Fond on sel aastal kaotanud 16%. 

Olukord on selline, kus toornaftat võib tabada midagi enamat täiuslikult tormist, kui Saudi Araabia ei vähenda nafta tootmist, Iraan toob oma nafta turule, USAs ja mujal pole enam kuskile naftat varuda ning Euroopa ja Hiina nõudlus lõpetab kasvamise. Ekspertide sõnul võib selline üleujutus kaasa tuua toornafta barreli hinna vahemikus 20-30 dollarit.