Arvestades, et rahvaküsitlus toimub Kreekas vähem kui nädala pärast ja teavitustöö Euroopa pakutud programmi sisust saab olla vaid üsna pinnapealne, on suhteliselt absurdne eeldada, et keskmine kodanik täpselt aru saab, mille poolt või vastu ta hääletab, leiab SEB aktsiaturgude analüütik Kristofer Vähi.
- SEB aktsiaturgude analüütik Kristofer Vähi. Foto: Erakogu
„Kreeklased võivad küsimust tõlgendada selliselt, et „kas ma nõustun kiuslike Euroopa organisatsioonide ettepanekutega, mis tähendaks mulle seda, et ma pean oma vööd koomale tõmbama“, arvestamata sellega, et mittenõustumine päädib riigi pankrotiga ja euroliidust väljumisega, mida võib-olla kodanik tegelikult üldsegi ei tahaks,“ möönis ta. „Kui aga avalikkus saab aru, et sisuliselt on tegu hääletusega, kas jääda euroliitu või mitte, siis võib tulemus olla vastupidine.“
Vähi hinnangul on referendumi sõnastus üsna murettekitav. Rahvalt ei küsita tema sõnul mitte seda, kas tahetakse euroliitu jääda või mitte, vaid seda, kas nõustutakse
Euroopa esitatud kasinusmeetmete tingimustega, ja küsimus on sõnastatud ülimalt tehniliselt.
Analüütik nentis, et pärast möödunud nädalalõppu, paistab
Kreeka euroliidust väljumise tõenäosus olevat suurenenud. Turud ootasid tema kinnitusel valdavalt lahendust, kus Kreekale antakse viis kuud pikendust tasumaks võlgu, mis aeguvad juuni lõpus ja järgnevate kuude jooksul.
„Protsentuaalse tõenäosushinnangu Kreeka pankrotiks on välja öelnud Mohamed El-Erian, maailma suurima võlakirjafondi PIMCO endine juht ja president
Barack Obama globaalse arengunõukogu juht,“ märkis Vähi. „Tema usub, et võlakriisi surve tõttu finantssüsteemile peab Kreeka astuma eurotsoonist välja 85% tõenäosusega.“
Seotud lood
Reklaamiagentuuri La Ecwador tegevjuht Heily Aavik ja loovjuht Taavi Lehari võtavad Äripäeva raadio värskes saates luubi alla järgmise aasta turundusstrateegia ja eelarve koostamise ning annavad soovitusi, kuidas kitsamal ajal targalt toimetada.