Venelased ja kreeklased Euroopa ebaproduktiivseimad

OECD statistika näitab, et arvestades SKP-d ühe töötunni kohta, on Venemaa tulemus 25,9. Kreekas on sama näitaja 36,2, mis jääb pikalt maha Euroopa Liidu keskmisest tulemusest 50.

Nii nagu ka võlad, võib madal produktiivsus majandusele laastavalt mõjuda. Vene suurima erapanga Alfa Banki teatel on see lisaks langevatele investeeringutele ja halvale demograafilisele olukorrale üks kolmest peamisest struktuursest piirangust, mis jätab majanduse lonkama.

„Vene kehv majanduskasv tuleneb pigem fundamentaalsetest teguritest kui majanduspoliitikast,“ rääkis Alfa panga ökonomist Natalia Orlova.

OECD viimastel andmetel küündivad Venemaal töötunnid ühe inimese kohta aastas 1982 kuni 2034ni. Kuigi see on enam kui Euroopa riikides, ei pruugi see majandust eriti edasi aidata. Rahvusvaheline Valuutafond prognoosis 3. augusti raportis, et Vene majandus langeb tänavu 3,4%. Seega oleks tulevikus riigi majanduskasv keskmise pikkusega ajaperspektiivis 1,5% aastas.

IMFi teatel peaks riik kiirendama struktuurseid reforme, mis on Vene majanduskasvu jaoks võtmeteguriks.

Tundub aga, et olukord veel nii pea paremaks ei muutu. Alfa Banki hinnangul rõhuvad sanktsioonid Vene majandust veel vähemalt aastatel 2016-2018.