Saudid raiskavad arutult

Citigroupi Lähis-Ida piirkonna ökonomist Farouk Soussa lausus, et saudide valitsuse kulude kärped ei mõjuta mitte kuidagi tavalisi elanikke. Soussa selgitas, et tõenäoliselt ei plaanita vähendada sotsiaal- või muid inimeste heaoluga seotud kulutusi. Hoidmaks riigis stabiilset olukorda, eelistab võimuladvik pigem hiiglaslikku eelarvedefitsiiti, kui riskib võimalike rahutustega. 

Tegelikult võib öelda, et saudide kulutused on hoopis tõusnud. Selle aasta jaanuaris riigi uueks kuningaks saanud Salman alustas oma valitsemisaega väga lahkelt – kõik riigitöötajad said kahe kuu palga suuruse lisatasu. Kokku läks kuningas Salmani heldekäeline raha jagamise poliitika maksma 30 miljardit dollarit.

Suur osa sellest rahast on läinud tarbimisse – Riyadhis asuva Granada kaubanduskeskus butiikide uste taga on järjekorrad ning müüjad ütlevad, et äri pole juba pikka aega nii hästi läinud.

Ka muudes valdkondades pole majanduse kehva käekäiku tunda. Saudi Araabia panustab tugevalt haridusse ning kulutab igal aastal miljardeid dollareid sellele, et saata oma tudengeid välismaale õppima. Bensiiniliiter maksab Saudi Araabias vähem kui 23 senti ning elekter on suisa nii odav, et puhkusele sõitvad pealinlased ei viitsi äraoleku ajaks konditsioneere välja lülitada.

Kui mitmed teised naftariigid, näiteks Araabia Ühendemiraadid, on otsustanud erinevaid toetusi kärpida, saudid veel sellele teele ilmselt ei kipu. Kuigi Saudi Araabia naftaminister Ali Naimi on öelnud, et valitsus kaalub energia hindade tõstmist, pole varem antud sarnastele lubadustele tegusid järgnenud.

Bloombergi analüütikute hinnangul kasvab Saudi Araabia majandus tänavu kolm protsenti. Möödunud aastal kasvas saudide majandus 3,5 protsenti. IMFi andmeil on Saudi Araabia eelarve olnud viimasel 15 aastal keskmiselt seitsmeprotsendilises ülejäägis.