Riskialtid pikaajalised investorid, kes soovivad kasu lõigata rohelise energia võidukäigust, võiksid pöörata oma pilgud näiteks USA elektriautode tootja Tesla Motorsi aktsiale, leiavad investeerimispanga Goldman Sachs analüütikud.
- Tesla on üks neist ettevõtetest, mis võib kasu lõigata rohelise energia võidukäigust. Foto: EPA
Nad rõhutavad, et juhtiva luksuslike elektriautode valmistaja sõidukid ei tekita CO2 heitmeid ning ettevõtte kasvu juures on kõige olulisem tegur akude tehnoloogia, mille hinda on suudetud järk-järgult langetada. Analüütikud usuvad, et tulevikus kukuvad tootmiskulud veelgi, kui Nevadas
valmib ettevõtte gigatehas. Samal ajal kasutavad
Tesla konkurendid märksa kallimaid akusid.
Kommentaar
Igor Rõtov: mind ei köida ilusad rohelised muinasjutud
väikeinvestor ja Äripäeva peadirektor
Võimalikke investeeringuid päikeseenergiasse olen jälginud juba aastaid. Omal ajal sain natuke kõrvetada Sun Poweri (First Solari konkurent - toim) aktsiaga ning nüüd on mul ligi aasta portfellis First Solar ise. Üldiselt suhtun igasugustesse rohelise energia imedesse skeptiliselt ega torma uisapäisa selliste ettevõtjate aktsiaid ostma. Sageli on seal juttu palju rohkem kui sisu. Aga päikeseenergia võidukäiku ma usun, sest see paistab olevat ainus lõplikult tõestatud võimalik alternatiiv traditsioonilisele elektritootmisele.
Tesla aktsiat
soetades mul seost rohelise mõtteviisiga ei tekkinud. Küll aga imponeeris mulle
Elon Muski selge visioon ja võime andekaid inimesi oma firmadesse tööle tuua. Muidugi on selles visioonis ka oma osa rohelisel mõtteviisil, ent ma ei tähtsustaks seda üle. Võib arvata, et praeguse kliimakonverentsi taustal huvi loodussõbralike ettevõtete vastu kasvab, ning jälgin investorina seal toimuvat huviga. Samas ei köida mind ilusad rohelised muinasjutud, kui seal taga pole nähtavat majanduslikku sisukust.
Väikese süsinikusisaldusega majandus
Taastuvenergia levikul nähakse aga lisaks kultuslikule autotootjale teisigi potentsiaalseid võitjaid. Nimelt avaldasid
Goldmani analüütikud nädala alguses pea 60-leheküljelise põhjaliku raporti „The Low Carbon Economy“ (väikese süsinikusisaldusega majandus – ingl k), kus tõid välja ettevõtted, mis võiksid olla parimad valikud, kui maailm jätkab liikumist fossiilsetest kütustest taastuvenergia poole. Analüüsi ajastus ei ole sugugi juhuslik – neil päevil on lõviosa maailma riigipeadest ning terve plejaad planeedi edukamaid äriliidreid kogunenud Pariisi ÜRO kliimakonverentsile (COP21), et püüda kliima soojenemist taltsutada.
Eesmärk on ambitsioonikas: sõlmida ülemaailmne kliimakokkulepe, millega suudetaks hoida ülemaailmse keskmise temperatuuri tõus alla 2 kraadi. Ehkki kokkulepete sõlmimiseks on nii poliitiliste liidrite kui
ettevõtjate ning investorite poolt
varasemast suurem toetus, pole taastuvenergiasektorisse investeerimine sellele vaatamata sugugi lollikindel valik. Küll aga ääretu tulupotentsiaaliga.
Üks küsimus
Kui populaarne on roheline investeerimine?
Meelis Maasik, Swedbank LC&I Markets Eesti spetsialist
Taastuvenergia aktsiad on olnud üsna populaarsed ja see on aktiivselt kaubeldud sektor meie klientide seas. Kuigi tänu odavale nafta hinnale on taastuvenergia sektor viimasel ajal olnud löögi all, mis on viinud sektori aktsiad soodsatele hinnatasemetele.
Aktiivselt kaubeldakse selliseid päikesepaneelide tootjaid, nagu First Solar (FSLR) ja Sunedison (SUNE) USA turul. Euroopa poole pealt on populaarsemad tuulegeneraatorite tootja Vestas Wind Systems ja Rec Silicon päikesepaneelide tootja. Lisaks kogu sektorile saab nägemust võtta indeksaktsiatega nagu Guggenheim Solar ETF (TAN) ja Market Vectors Solar Energy ETF (KWT).
Võimas turg
Selles, et taastuvenergia ajajärk on kätte jõudnud, analüütikud üldjuhul ei kahtle ning sektori turumaht on Goldmani hinnangul praegugi 600 miljardit dollarit. Elektri- ja hübriidautod käsikäes leedlampide ning päikese- ja tuuleenergiaga kujundavad ümber globaalset tööstust ning pakuvad investoritele hea võimaluse. Ühest küljest muutuvad üha karmimaks heitgaaside regulatsioonid ning samal ajal on rohelise energia tootmine muutunud oluliselt odavamaks.
Nafta, gaas ja kivisüsi moodustavad praegu ligi kaks kolmandikku elektrienergia tootmisest ning on kütuseks ligi 95%-le globaalsest transpordist. Samal ajal emiteerib nende loodusvarude põletamine 32 gigatonni CO2-te aastas.
Kuigi poliitilised debatid keskenduvad sageli 2030. aasta prognoosidele ja 2050. aasta eesmärkidele, siis analüütikute hinnangul toimuvad turul suuremad muutused järgmise 10 aasta jooksul. Goldmani prognooside järgi lisab ajavahemikus 2015 kuni 2020 fotogalvaaniliste (photovoltaic - PV) päikesepaneelide ja maismaa tuuleenergia kasutamine üleilmsesse energiatoodangusse rohkem energiat kui seda tegi USA kildaõli toodang ajaperioodil 2010–2015.
Ennustatakse, et 2020. aastaks on kümnest lambipirnist kuus leedpirnid ja autotootjad müüvad 2025. aastaks 25 miljonit hübriid- ja elektrisõidukit ehk 10 korda rohkem kui praegu. Analüütikud usuvad, et need tehnoloogiad aitavad kümne aasta pärast ära hoida 5 gigatonni CO2 heitkoguseid aastas.
Tasub teada
Väikese süsinikusisaldusega tulevik numbrites
90% oma turuväärtusest kaotasid neli USA suurimat kivisöe kaevandajat tänavu.
39 riiki on CO-le mingi hinna kehtestanud. See katab 12% maailma heitkogustest.
2025. aastal kavatseb Ühendkuningriigi valitsus sulgeda riigi viimase kivisöeküttel töötava elektrijaama.
85% või rohkemgi energiat säästab leedpirn võrreldes traditsioonilise hõõglambiga.
240 miljardi dollari suurune turupotentsiaal on prognooside järgi 2025. aastal elektriautodel ja hübriidsõidukitel. Praegu on turu suurus 12 miljardit.
1 triljon dollarit investeeriti ajavahemikus 2009–2014 globaalselt tuule- ja päikeseenergia sektorisse.
Allikas: Goldman Sachs
Kes võidavad?
Tõsi, üleilmselt toimuv nihe fossiilsetelt kütustelt taastuvenergiale loob küll kuhjaga võimalusi, kuid sektoris tegutsevate aktsiad ei ole pahatihti suutnud hiilgavat potentsiaali investorite kontodele konverteerida. Parim näide on päikeseenergia aktsiad. Olgugi et tehnoloogia on kiiresti arenenud ja kuludki üha väiksemad, iseloomustab sektori aktsiaid
äärmiselt kõrge volatiilsus ja paljud ettevõtted kauplevad tublisti allpool oma 2008. ja 2011. aastal saavutatud tippe.
Kuigi vastuolu ettevõtete turupotentsiaali ja aktsiate hinnagraafikute vahel tuleneb osaliselt kahtlemata toornafta ja teiste toorainete hinna järsust odavnemisest, on põhjusi teisigi. Konkurents taastuvenergia turul on tugev, riigiti on taastuvenergia subsideerimine erinev ning tehnoloogia kiire arengu tõttu tuleb pidevalt investeerida uuendustesse.
Liiga suur, et ignoreerida
Kõigele vaatamata hoiatavad Goldmani analüütikud, et paljudele agadele vaatamata on uutest tehnoloogiatest kõrvalejäämine üha riskantsem – varasemast vähem CO2-te eraldavate tehnoloogiate levik kõikvõimalikes sektorites ja üha karmistuvad saastenormid on muutunud liiga oluliseks, et seda ignoreerida.
„Investorid peavad mõistma konkurentsiriske, mida väikese süsinikusisaldusega majandus toob kaasa turuliidritele, kuid me näeme ka häid pikaajalisi investeerimisvõimalusi,“ toonitatakse raportis.
Analüütikute kinnitusel eelistavad nad ettevõtteid, millel on tugev konkurentsieelis, ning ettevõtteid, mis oskavad targalt ära kasutada kehtivaid regulatsioone või tehnoloogiaid. Suurimat potentsiaali nähakse sealjuures ettevõtetes, mis panustavad päikese- ja tuuleenergiale, elektrisõidukitele ning leedsektorile. Samuti on eelisseisus need ettevõtted, millel on suhteliselt lai geograafiline profiil, kuna see aitab vähendada riiklike regulatsioonidega seotud riske.
Täispikkuses saab Goldman Sachsi analüüsi lugeda
siit.
Seotud lood
Swedbanki makroökonomist Øystein Børsum ennustab, et juba sel aastal nafta hind küll mõnevõrra taastub, kuid turul on endiselt kapaga pikaajalisi riske.
Eri põlvkondade ühtseks ja tõhusaks tiimiks sidumine võib olla keerukas, kuid õigesti juhitud meeskondades toovad vanemate kogemused koos nooremate avatud mõtlemisega kokkuvõttes paremaid tulemusi, leitakse saates “Minu karjäär”.
Enimloetud
5
“Infortar on kodubörsi üks ambitsioonikamaid ettevõtteid”
Hetkel kuum
“Infortar on kodubörsi üks ambitsioonikamaid ettevõtteid”
Tagasi Äripäeva esilehele