• OMX Baltic−0,31%272,98
  • OMX Riga0,13%873,69
  • OMX Tallinn0,42%1 742,28
  • OMX Vilnius−0,11%1 052,85
  • S&P 500−0,28%5 712,69
  • DOW 30−0,61%41 794,6
  • Nasdaq −0,33%18 179,98
  • FTSE 1000,09%8 184,24
  • Nikkei 2251,33%38 558,83
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,92
  • GBP/EUR0,00%1,19
  • EUR/RUB0,00%107,68
  • OMX Baltic−0,31%272,98
  • OMX Riga0,13%873,69
  • OMX Tallinn0,42%1 742,28
  • OMX Vilnius−0,11%1 052,85
  • S&P 500−0,28%5 712,69
  • DOW 30−0,61%41 794,6
  • Nasdaq −0,33%18 179,98
  • FTSE 1000,09%8 184,24
  • Nikkei 2251,33%38 558,83
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,92
  • GBP/EUR0,00%1,19
  • EUR/RUB0,00%107,68
  • 02.05.16, 07:00
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Investorite TOP 2016: suurima investori portfell kasvas pea 2 miljonit

Investorite edetabeli parima portfell on aastatagusest pea kahe miljoni võrra priskem. Kokku ulatus edetabelisse mahtunud investorite aktsiate väärtus tänavu 61,3 miljoni euroni.
Investorite TOPi võitis neljandat aastat järjest Sven Lennart Alpstal, kelle firma Luksusjaht on Eesti börsifirmadesse paigutanud ligi 13 miljonit eurot.
  • Investorite TOPi võitis neljandat aastat järjest Sven Lennart Alpstal, kelle firma Luksusjaht on Eesti börsifirmadesse paigutanud ligi 13 miljonit eurot. Foto: Raul Mee
Kõige rohkem on sarnaselt eelmise aastaga Tallinna börsile investeerinud Sven Lennart Alpstal oma ettevõtte Luksusjaht AS kaudu. Tema investeeringute suurus on ligikaudu 13 miljonit eurot. Eelmisel aastal sai ta tabelis esikoha 11,1 miljoni euro suuruse portfelliga.
Tänavu on Luksusjaht võrreldes eelmise aastaga suurendanud Tallinki aktsiate väärtust 41,7 protsendini ning Nordeconi 33,6 protsendini. Samal ajal on Luksusjahi portfellis veidi rohkem kui protsendi võrra vähenenud Tallinna Kaubamaja ning 0,8 protsendipunkti võrra Olympicu aktsiate osakaal. 2,07 protsendini on vähenenud Baltika ja 0,12 protsendini Premia väärtpaberite sisaldus portfellis.
Investorite TOPi on võimalik vaadata siit.
Möödunud aastal kuulusid Luksusjahi portfelli Tallink 40,99 protsendiga, Nordecon 31,6 protsendiga, Tallinna Kaubamaja 12,85 protsendiga, Olympic 11,92 protsendiga, Baltika 2,4 protsendiga ning Premia Foods 0,23 protsendiga.
Investorite esikolmikus hoiab teist kohta Marie Polli, kelle investeeringute kogumaht on ligikaudu 6,6 miljonit eurot. Ta on aastaga oma väärtpaberite väärtust kasvatanud 1,7 miljoni euro võrra. See tuleneb ilmselt viimasel aastal oma aktsia väärtust 11 protsendi võrra kasvatanud Tallinna Kaubamaja heast käekäigust ning tõsiasjast, et Polli portfellis ongi ainult selle börsifirma väärtpaberid.
Võrreldes eelmise aastaga on esikolmikusse tõusnud möödunud edetabeli neljas ehk AS Rondam ja Neinar Seli, kes vahetas kohad Tatjana Liksutovaga. Viimase portfell koosneb ainult Tallinna Vee aktsiatest ning selle väärtus on aastaga kasvanud 97 060 euro võrra, 3,57 miljonile eurole. Seli portfelli väärtus on aga suurenenud 3,2 miljonilt 3,58 miljonile eurole.
TOP 50 nelja viimast kohta jagavad 441 000 euro suuruse investeeringuga Taimo Saan, Jyrki Hüppönen oma ettevõttega Aaprekoti OÜ, selleaastase investorite TOPi üks suurematest langejatest Risto Villers ning ettevõtte Samiks ET OÜ omanik Veiko Vaarja, kes eelmise aasta edetabelist välja jäi. Möödunud aastal pääses viimasena edetabelisse Kuno Liblik, kelle portfelli väärtus oli 419 170 eurot.
Investoreid, kelle aktsiate väärtus Tallinna börsil ületab 1 miljonit eurot, on sel aastal 12, eelmisel aastal oli väärtpaberiturul seitsmekohalise summaga 13 edetabelisse kuulunut.
Suurimad tõusjad ja langejad
Sel aastal on investorite TOPist välja jäänud eelmise aasta edetabelis Olympicu, Tallinki ja Merko Ehituse aktsiatega kümnendat kohta hoidnud Stefan Andersson. Kõvasti on kukkunud ka Risto Villers, kes paiknes eelmises edetabelis Tallinna Vee aktsiatega 17. kohal.
Anderssoni sõnul ei tähenda tema kukkumine strateegiamuutust ega ka seda, et ta kavatseks Tallinna börsile selja keerata. „Minu müügitegevus on olnud reaktsioon börsi käitumisele, eelmisel aastal läks nii Tallinkil kui ka Olympicul hästi ning seetõttu otsustasin mõlemad hinnakasvud realiseerida,“ põhjendas ta aktsiate müüki, lisades, et viimasel ajal on ta oma investeeringuid taas suurendanud. „Tegemist on taktikaliste otsustega – kui näen, et turul on väga suur ostuhuvi, siis müün, ja vastupidi – see kõik on täiesti loomulik,“ kirjeldas ta oma investeerimisstrateegiat.
Villersi portfellis on ainult Tallinna Vesi, mille aktsia väärtus on pärast eelmise aasta mai lõpus ja juuni alguses toimunud suuremat sorti langust pigem tõusnud. Kokkuvõttes on Tallinna Vee aktsia viimasel aastal 1,99 protsendiga miinuses, mis on oluliselt väiksem näitaja kui Villersi portfelli kahanemise protsent võrreldes eelmise investorite TOPiga. Seetõttu võib järeldada, et Villers on aasta jooksul suure osa oma aktsiatest maha müünud.
Suurim tõusja on tänavu Andres Lume, kelle nimi on kahe aasta võrdluses esimest korda parima viiekümne hulgas ning seda koguni 26. kohal. Uustulnuka portfellis on kõige rohkem ehk 49,4 protsenti Olympicu aktsiaid, 25,2 protsenti Tallinna Vee väärtpabereid, 17,4 protsenti Silvanot, 3,2 protsenti Ekspress Meedia aktsiaid, 2,4 protsenti Nordeconi aktsiaid, 2,3 protsenti Harju Elektri aktsiaid ning alla protsendi Tallinki väärtpabereid.
Lume sõnul on tema tõusule kaasa aidanud eelkõige Silvano ning Olympicu aktsiad. Samuti on ta pikemat aega uskunud Tallinna Vee heasse käekäiku ega usu negatiivset tulemust börsifirma ja konkurentsiameti vahelisest kohtuvaidlusest.
Häid tulemusi näidanud Tallinki ja Tallinna Kaubamaja müüs Lume aga juba ammu maha. „Tallink oli mul päris pikalt portfellis, kuid loobusin sellest 2014. aastal, kusjuures kasumiga,“ rääkis ta. „Pole julgenud seda enam osta, sest väävlidirektiivi mõju kütuse hinnale ähvardas Tallinkile liigseid kulusid tekitada, ma ei osanud ette näha, et kütuse hind küllaltki madalal püsib,“ põhjendas ta oma valikuid.
Tallinna Kaubamajast loobus Lume aga juba krooni ajal. „Aktsia hind oli P/E suhet arvestades minu jaoks lihtsalt liiga kõrge,“ ütles ta. „Praegu on see taas normaalsel tasemel, kuid ma ei oska sellele oma portfellis millegi arvel ruumi teha,“ tunnistas investor.
Enim osteti Tallinki aktsiaid
Selle aasta 50 suurima investori hulka kuulunud ostsid kõige enam Tallinki aktsiat. Väärtpaberit osteti kokku 36 korral ning seda 15,8 miljoni euro väärtuses. Kõige rohkem investeeris Tallinkisse Neinar Seli, kelle portfellis on ettevõtte aktsiaid 2,47 miljoni euro eest.
Populaarsuselt teisele kohale asetus Tallinna Vesi, mille aktsiaid osteti kokku 33 korral ning 13,7 miljoni euro eest. Kõige rohkem on Tallinna Vette investeerinud Tatjana Liksutova, kelle portfell koosnebki ainult selle ettvõtte aktsiatest – 3,57 miljoni euro väärtuses.
Kolmandal kohal asub Tallinna Kaubamaja, mille väärtpaberitesse investeeriti 27 korral, kokku 10,9 miljoni euro eest. Kõige suurema investeeringu on teinud Marie Polli, kes omab Kaubamaja aktsiaid 6,57 miljoni euro väärtuses.
Baltikast on saanud murelaps
Rõivatööstusega tegelev Baltika käekäik tekitab investorites muret ning ettevõte asub viimase aasta investeeringute hulga poolest edetabelis tagantpoolt kolmandal kohal. Kokku tehti möödunud aastal Baltikasse 9 investeeringut kogumahuga 280 000 eurot.
Eelmise aastaga võrreldes investorite TOPis sama ehk 28. positsiooni säilitanud Elmo Somelar tunnistas, et ka tema pole Baltika käekäiguga rahul. Aktsiast loobuda ta siiski ei plaani. „Minu positsioon on kujunenud selliseks, nagu oleksin pikaajaline võlausaldaja, õige hetk müümiseks on juba ammu mööda lastud,“ rääkis ta.
Naisi endiselt neli
Sarnaselt möödunud aastaga kuuluvad ka tänavu parima 50 investori hulka Marie Polli, Tatjana Liksutova, Merle Raid ja Monica Pihlak. Kui Tatjana Liksutova on tabelis ühe positsiooni võrra kukkunud ja asetseb tänavu neljandal kohal, siis Pihlaku positsioon 2015. aastal paranes nelja koha võrra, ta tõusis 37. kohale.
Kuivõrd Marie Polli sai Kaubamaja väärtpaberid Mati Pollilt ning Tatjana Liksutova Tallinna Vee aktsiad kuulusid varem tema abikaasale Maksimile, on tõsimeelseid naisinvestoreid tabelis vaid kaks – Monica Pihlak ja Merle Raid. Seda näitab ka fakt, et mõlema portfellis on erinevalt Liksutovast ja Pollist rohkem kui üks väärtpaber.
Stabiilsed investorid hoiavad pikaajalisi positsioone
Nii Somelar, kes on oma koha investorite TOPis muutumatuna säilitanud, kui ka Toomas Taube, kelle positsioon paranes 5 tabelirea võrra, tunnistavad, et nad on pigem pikaajalised investorid.
„Mina valin ettevõtteid pika analüüsi tulemusel, vaatan nende majandustulemusi pikaajaliselt,“ ütles Somelar, kelle arvates võiks põhjalik analüüs põhineda 10 aasta tulemustel. „Samuti on minu jaoks oluline, milline on ettevõtte juhtkond, pakutavad tooted ja teenused,“ lisas ta.
Kui Somelar müüs möödunud aastal kasumiga oma Vene börsile paigutatud aktsiad ning suurendas positsiooni USA turgudel, siis Toomas Taube pole viimasel ajal suuri tehinguid teinud. „Pean tunnistama, et midagi kõlavat ma müünud ega soetanud ei ole, olen väga rahulik, selline „osta ja hoia“-tüüpi lähenemist pooldav inimene,“ selgitas Taube, lisades, et tema portfell on suunatud pigem dividendide teenimisele.
Taube portfell koosneb ligi 90 protsendi ulatuses Tallinna Vee aktsiatest ning investor on ettevõtte seisuga rahul. Ta lisas, et tema portfellis olevaid probleemsemaid ettevõtteid Ekspress Grupp ja Arco Vara tal plaanis maha müüa ei ole, kuna nende osakaal on tema väärtpaberite hulgas niivõrd väike. Välismaa aktsiatest hoiab Taube käes Helsingi börsil noteeritud Nokia aktsiat.
Tallinna börsil võiks likviidsus suureneda
Somelari ja Taubet ühendab lisaks Eesti 50 suurima investori hulka kuulumisele ka see, et mõlemad näevad Tallinna börsi tulevikku helgena, seda eelkõige peagi debüüti tegeva LHV aktsia tõttu. „Ma loodan, et LHV tulek elavdab börsi ja tõmbab Tallinna börsile tähelepanu, tõenäoliselt meelitab see ka uusi ja aktiivsemaid investoreid,“ ütles Taube.
Kauplemislikviidsuse kasv aitaks Somelari hinnangul Tallinna börsile meelitada rohkem pensionifonde. „Kuna praegu on likviidsus väike, võivad aktsiate hinnad suuremate tehingute korral suuri hüppeid teha, seetõttu ei julge pensionifondid praegu investeeringuid teha,“ rääkis ta. „Samas investeerivad pensionifondid üha rohkem kohalikule turule, vahet pole, kas kinnisvarasektorisse või börsile, turgu elavdab see nagunii,“ oli ta positiivne.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 21.10.24, 14:24
Generatsioonide juhtimine Tele2s: eri põlvkondade tugevused viivad parema tulemuseni
Eri põlvkondade ühtseks ja tõhusaks tiimiks sidumine võib olla keerukas, kuid õigesti juhitud meeskondades toovad vanemate kogemused koos nooremate avatud mõtlemisega kokkuvõttes paremaid tulemusi, leitakse saates “Minu karjäär”.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele