Financial Fraud Actioni (FFA) andmeil on selle aasta esimesel poolel Suurbritannias toimunud enam kui miljon finantspettust.

- Britid langevad sageli finantspettuse ohvriks. Foto: epa
CNN Money kirjutab, et võrreldes möödunud aastaga on tegu enam kui 53% suuruse kasvuga. Ühtlasi tähendab see, et Suurbritannias pannakse finantskuritegu toime iga 15 sekundi järel.
FFA andmeil muutuvad pangad pettuste avastamisel üha osavamaks. See aga ei tähenda, et petised oleksid loorberitele puhkama jäänud: ka nemad muutuvad aina oskuslikumaks ning nuputavad välja viise, kuidas inimestelt raha ning isikuandmeid välja meelitada.
Uuringu kohaselt vastas 26% küsitletutest, et nad andsid välja oma isikuandmeid inimestele, kes väitsid end olevat pangast. Samas märkisid inimesed, et nad teavad, et ei tohi väljastada oma andmeid ilma põhjalikult kontrollimata, kellele need lähevad ja mis tarbeks.
Samast uuringust selgub, et vastajate peamine põhjus anda välja oma isikuandmeid on see, et nad usaldavad teisel pool telefonitoru olijat. Samuti märgiti, et oma isikuandmeid anti seetõttu, et neil oli kiire ning nad tahtsid telefonikõnega ruttu ühele poole saada.
FFA plaanib hakata britte põhjalikult finantsasjades koolitama ning informeerima, missugused e-kirjad või telefonikõned võivad olla petistelt, kes ihuvad hammast võõra raha peale.
Möödunud aastal petsid kriminaalid inimestelt välja kokku 775 miljonit naela ehk peaaegu 890 miljonit eurot.
Seotud lood
Odav elekter ja tootmisvõimsuste suurendamine on kujunenud justkui Eesti Nokia leidmiseks. Majandusanalüütik Mihkel Nestor ja AVH Grupi tegevjuht ning endine Enefit Greeni finantsjuht Veiko Räim arutlevad, milline on selle Nokia mõju majandusele.