Mida teeb Föderaalreserv oma bilansiga?

Paljud eksperdid on proovinud debatti alustada, aga sellest pole väga palju räägitud. See, kuidas Föderaalreserv plaanib võlakirju müüma hakata, mõjutab väga suuresti ka tuleviku intressimäärasid ja dollarit, kirjutab Bloomberg.

„Nad peaksid turgude jaoks kava koostama,“ ütles Barclaysi panga USA peaökonomist Michael Gapen. „Investorid peavad teada saama, milline on Föderaalreservi edasine poliitika. Nad tahavad teada, kuidas suhestuvad edaspidi bilanss ja intressimäärade muutmine.“

Keskpangal on võlakirju väga suures koguses ja see aitab USA pikaajalisi laenukulusid all hoida. See on ka põhjus, miks Fed võlakirju ostis. Praegu reinvesteerib keskpank võlakirjade põhisumma (nimiväärtuse). Kui nad seda ei teeks, siis väheneks võlakirjaturgudel nõudlus ning tootlused tõuseks.

Teema on uuesti esile kerkinud, sest USA majanduse väljavaade on paranenud. Fed on viimase 13 kuu jooksul tõstnud intresse kahel korral ning plaanib sellel aastal seda teha kolmel korral. Peale selle on president Donald Trump lubanud valitsuse kulutusi suurendada, mille mõju on majandust stimuleeriv.

Kui fiskaalne stimuleerimine põhjustab majanduse ülekuumenemise, võib Fed intresse tõsta oodatust kiiremini. St. Louisi Fedi president James Bullard ütles, et mõju vähendamiseks võib kasutada ka keskpanga bilanssi. Sama arvab ka tema Bostoni kolleeg Eric Rosengren.

„Kui sa arvad, et majandus tõuseb liiga kiiresti, siis on sul kaks võimalust – tõsta intressimäärasid või muuta bilanssi,“ ütles Rosengren 9. jaanuaril antud intervjuus. Ta lisas, et Fed peaks selle teema peagi ette võtma. Sama arvavad ka mitmed teised rahapoliitikud.

Keskpank ei kiirusta

Ükski neist ei ole aga öelnud, et teemaga oleks vaja väga kiiresti tegeleda. Keskpanga rahapoliitikud kohtuvad järgmisena 31. jaanuaril ja bilanss ei pruugi isegi arutluse alla tulla. Kõik aga teavad, et suurte otsuste tegemiseks on kohtumisi vaja rohkem. Praegu püüavad nad paika seada seda, kuhu intressid järgmise aasta jooksul liiguvad. Fedi jälgijate sõnul tahab Rosengren, et keskpank tõstaks aasta jooksul intresse lausa neli korda.

„Ma ei arva, et nad midagi sellist [võlakirjade müük] 2017. aastal teevad,“ ütles Moody’s Analyticsi peaökonomist Mark Zandi. „Ma arvan, et nad kaaluvad seda 2018. aastaks.“

Isegi, kui Fed ei hakka sellel aastal oma bilanssi muutma, võib juhtuda, et rahapoliitikud on sunnitud oma strateegia välja töötama teisel põhjusel. Nimelt saab Föderaalreservi juhi Janet Yelleni ametiaeg 2018. aasta veebruaris läbi ning oodatakse, et Trump vahetab ta välja.

„Trump võib hakata püüdma asju tagasi pöörata ja see võib nii finantsturgudel kui ka majanduses palju segadust tekitada,“ ütles Stone & McCarthy Research Associatesi ökonomist Raymond Stone. „See tähendab, et Fedil peaks enne Yelleni ametiaja lõppu olema vähemalt plaan olemas, millest saavad aru turud ja ka avalikkus.“

Mõned Fedi ametnikud tahavad intresse tõsta kiiremini, sest siis on keskpangal võimaliku majandussurutise ajal rohkem püssirohtu. Praegu on baasintressimäär 0,5-0,75 protsendi juures.

Portfelliga sekeldamine võib olla ka ohtlik – 2013. aastal, mil Fedi juht Ben Bernanke mainis, et keskpank võib ostuprogrammi vähendama hakata, kukkusid võlakirjade hinnad järsult.

Föderaalreserv moonutas turge

Teisalt võib väita, et Fedi võlakirjaostud moonutasid turge, suurendasid finantsstabiilsuse riske ja olid tegelikult hädaabivahend. Selle tõttu võiks võlakirjadest võimalikult kiiresti lahti saada. Mitu vabariiklasest parlamendiliiget on öelnud, et keskpank ületas oma võimupiire. Ühtlasi ärgitas see president Barack Obamat USA riigivõlga suurendama.

Föderaalreservi bilansi suurendamine on majandusse raha juurde toonud, aga suurem osa sellest istub suurtes pankades, kes hoiavad raha omakorda Fedis. Keskpank peab pankadele maksma hoiuseintresse, mis hakkavad intressimäärade tõusu ajal kasvama. See võib tekitada omakorda pahameelt demokraatide seas.

„Nende esimene eesmärk on makromajandus,“ ütles endine Fedi töötaja William Nelson, kes töötab praegu The Clearing House’is ökonomistina. „Aga poliitikud hakkavad kohe arutelu pidama.“

Tuleb ka välja töötada, kuidas Föderaalreserv võiks oma bilanssi vähendama hakata. Kas teha seda aeglaselt ja ettearvatavalt või muuta strateegiat vastavalt olukorrale igal kohtumisel?

Nelson ütles, et keskpanga komitee valib tõenäoliselt teise variandi ja majanduse mõjutamiseks kasutatakse peamiselt siiski intressimäärasid.

„Ma ei arva, et nad hakkavad oma bilanssi aktiivse tööriistana kasutama. Neil on piisavalt ruumi, et sellest järk-järguliselt lihtsalt lahti saada,“ ütles ta.