Andres Allikmäe: investoril pole põhjust kurvastada

"Praegu enam ilma elektrita ei elata ja seni, kuni kaablites voolab elekter, on meil kõik hästi," tõi Allikmäe investorile ühe argumendi, miks mustad stsenaariumid nende firmat vähem puudutavad kui teisi.

Olete Harju Elektris töötanud 35 aastat, sellest 18 aastat juhatuse esimehena – mis teid sel teekonnal paelub?

Eelkõige on väga huvitav olnud. Minu põlvkonnal on olnud erakordselt suurepärane võimalus Eesti taasiseseisvumise ajal midagi korda saata. Kirev aeg on kõvasti innustanud.

Mida peate Harju Elektris oma suurimateks õnnestumisteks?

Üksikuid asju on alati raske välja tuua ja edu ei saa kirjutada ainult minu arvele. Oleme jõudnud märkimisväärse arengu läbi teha ning oluliselt kasvada.

Mida olete selle aja jooksul õppinud?

Kindlasti on sellele küsimusele mitu vastust. Selge on see, et äri ei tehta kunagi firmade vahel, vaid inimeste vahel. Seega tean, et inimsuhted ja suhtluskultuur on kõige olulisemad.

Milline on hea börsiettevõtte juht – kas see, kes kasvatab aktsia hinda, või keegi muu?

Börsiettevõtte juht on selline nagu iga eduka ettevõtte juht. Seab esikohale firma huvid. Ta peab suutma jagada oma tähelepanu kolleegide ja aktsionäride vahel.

Olete mõelnud ka uutele väljakutsetele?

Eks igaühel ole mõtteid, ning eks olen ka mina mõelnud. Kuid alati on koduväljak võitnud.

Harju Elektril on viimasel ajal hästi läinud – kuidas selleni jõudsite?

Pika ja kannatliku tööga.

Kuidas te uusi partnereid leiate ja veenate?

Kui sul on ette näidata edulugu, siis see müüb juba natuke. Samuti loeb tohutult palju töö kvaliteet, lubadustest kinnipidamine ja eks natuke ka pakutava teenuse hind. See viimane ei ole kõige olulisem.

Ütlesite jaanuari algul Äripäevale, et teie kriisi ei usu, kas teie partnerid on sama meelt?

Kriis on seotud ajalise dimensiooni ja geograafilise asukohaga. Tihti need ei lange kokku. Ühes tegevussegmendis võib olla küll kriis, kuid see eest teises ei ole. Harju Elektril on mitu tugijalga ning seetõttu jääme ellu. Me pole küll kuulikindlad, kuid seisame sellegipoolest püsti.

Sõltute väga palju eksporditurgudest, mis on seal teie peamised mured?

Praegu ei ole põhjust millegi pärast muretseda. Eks palju sõltub klientide investeerimisplaanidest, sellest, kuidas tehakse energiasektorisse investeeringuid. Täna paistab asi helge, ka Soomes ja Rootsis (Harju Elektri peamised eksporditurud – toim.).

Kuidas ära tunnete, kui asjad hakkavad hapuks minema?

See on krutskiga küsimus. Eks tellimused hakkavad ära jääma või neid lükatakse edasi.

Kui investor mõtleb, kas Harju Elektri aktsiat on praegu mõistlik soetada, käib ta oma peas kindlasti läbi ka kõige mustema stsenaariumi. Mis see Harju Elektri puhul võiks olla?

Kui naljaga võtta, siis alati võib meteoriit Maale langeda või võtavad tulnukad lihtsalt elektri ära. Ehk alati võib juhtuda mingisugune force majeure, mis mõjutab kõike. Samas praegu enam ilma elektrita ei elata ja seni, kuni kaablites voolab elekter, on meil kõik hästi.

Nii et pikas perspektiivis jääb Harju Elekter ellu?

Jah, ma ei näe praegu ühtegi põhjust, miks me auku peaksime kukkuma.

Keda peate oma suurimateks konkurentideks ja mida on neilt õppida?

Eks ikka samal turul tegutsejaid, kes müüvad samu seadmeid. Suhtume neisse suure lugupidamisega ja austame oma konkurente, kuid oleme valmis ka turu nimel võitlema. Nimesid ei tahaks ma nimetada, kuid eks ta kõige raskem globaalsete konkurentidega ole.

Mida peate Harju Elektri konkurentsieeliseks?

Tehnilist pädevust, arendusvõimekust ja häid kliendisuhteid.

Investorid oodanuksid teilt suuremat dividendi, kuidas oma konservatiivset dividendipoliitikat kommenteerite?

Kus sa sellega, et konservatiivne. Oleme kogu aeg üsna heldelt dividende maksnud ning mahult oleme lausa kolmandad.

Siiski ootasid investorid pärast PKC müüki vähemalt 40sendilist dividendi aktsia kohta?

Maksame dividende eelmise majandusaasta eest ning praegu maksame välja põhimõtteliselt kogu eelmise aasta puhaskasumi. Selles suhtes on tegemist läbi aegade parima dividendiga.

Investeerite jõuliselt laienemisesse – mis alusel objekte välja valite ja kas te liiga agressiivsed pole?

Tagant poolt ette tulles arvan, et mitte. Laieneksime veel agressiivsemalt, kuid kahjuks pole meie tegevusalal ülevõtmised nii lihtsad ja kiired. Oleme ka suhteliselt konservatiivsed ega lähe kunagi võtma rumalaid riske.

Mida teete PKC osaluse müügist saadud rahaga, palju sellest üldse pärast Energo Veritase ostu alles on?

Alles on enamus ning investeerime selle ettevõtte arengusse. Seda mõistlikus mahus ning seejuures kindlustame ka oma rahavoogusid.

Kas maksate sellest tuleval aastal ka midagi investoritele välja?

Börsiettevõtte juhina ei tohi ma seda ilmselgelt siin öelda. Aga ma arvan, et investoril ei ole põhjust Harju Elektri üle kurvastada.

Milline on Harju Elektri jaoks ideaalne investor?

Olen selles mõttes konservatiivne, et minu meelest peaks investor ettevõttest aru saama ja ettevõtte võtmes mõelda suutma. Need investorid, kes ootavad ainult omanikutulu, pole parimad.

Ootame ikka oma investorilt ka tagasisidet, toetust ja sõnumit. Kutsun alati investoreid üles, et tulge ja räägime ka üldkoosolekute vahepeal.

Pälvisite möödunud aasta eest KredExi Krediidikindlustuse eksporditeo auhinna – mida eeskujuna teistele eksportijatele soovitate? Mis on peamised raskused eksporditurgudel?

Eksport eeldab ettevõtlikkust ja ma ei näe põhjust, miks Eesti väiksed, keskmised ja ka suured firmad ei võiks oma toodete ja ka teenustega sellele pühenduda. Eesti turg on väga väike, on vaja pealehakkamist, on äriplaani vaja, sihikindlust ja mis kõige tähtsam, leida endale partnerid.

Kas Eesti turul on peale väiksuse veel mingeid probleeme?

Ma arvan, et ma ei ole väga originaalne, kui ütlen, et Eestis on lastud mitmel tasandil, sh riiklikul tasandil, asjad väga liberaalseks muutuda.

Meil puudub rahvuslik tunnetus selles osas, milline peaks olema ühe riigi valik. Ma ei näe visiooni, kuhu meie riik peaks liikuma. Seepärast oleme tihti üksi ka oma ekspordimõtetega.

Häirib ka see, et rumalate riigihanketingimuste ja muu taolise põhjal tõmmatakse kodumaistelt tegijatelt vaip alt ära ja ostetakse välismaalt nõrku tooteid ja teenuseid. Meie ja inimesed tahaks teada, millised on riigi prioriteedid.

Omandasite 2015. aastal 10 protsenti Skeletonist – mis eesmärkidel?

Skeleton on täiesti õigustatult viimasel ajal tähelepanu all. Neist on kasvamas midagi enamat, alles nad avasid Saksamaal tehase, mis annab neile ka rahvusvahelise haarde.

Meie lähenesime neile kahel põhjusel. Esiteks nägime finantsinvesteeringut, mis nüüd juba tundub, et oli õigustatud. Teiseks on nende valmistatav toode meie jaoks väga oluline.

Kus näete Harju Elektrit kümne aasta pärast?

Oleme siis oluliselt suurem firma, võrreldes tänasega kaugemale laienenud ning mahult kasvanud. Kindlasti on lisandunud seksikamaid tegevusalasid ning automaatika poolt.

Millised sihtmaad teil edasiseks laienemiseks radaril on?

Esialgu vaatame ikka lähiümbrust. See on pikk ja raske töö, mitte mingi lihtne tegevus. Oluline on aru saada, kuidas sihtriigi turg funktsioneerib ja kuidas sellele paremini ligineda. Kes on seal võimalikud partnerid jms.

Kas peate mõnd oma investeeringut ka ebaõnnestunuks?

Ma arvan, et ei pea. Eks muidugi oleme erinevatel teemadel paljude firmadega suhelnud.

Millistele tingimustele peab teie poolt üle võetav firma vastama?

Tal peab olema kange tahtmine areneda ja laieneda. Tehingu lõpuks peavad kõik osapooled rahul olema. Meie loodame ikka, et 1+1 on rohkem kui 2.