Karudele hakkas nafta meeldima

Nüüd on toornafta hind tagasi seal, kus enne novembrikuist OPECi kohtumist ja nafta hinna väljavaade nende riikide juhtides elevust ei tekita.

Musta kulla hind on kukkunud viis järjestikust nädalat ning see on viinud väärtusliku tooraine üle 20% madalamale veebruaris saavutatud tipust, mis ametlikult tähistab toornafta hinna sisenemist karuturule. Paljude nafta ekspordist sõltuvate riikide meelehärmiks ei prognoosita toornafta hinna taastumist veel nii pea.

20. juuniga lõppenud nädalal vähendasid riskifondid 31% võrra oma panuseid, et USAs kauplev WTI toornafta hind lähiajal tõuseb. Samal ajal on panused hinna jätkuvale langemisele aasta kõrgeimal tasemel, selgub Bloombergi andmetest. "See läheb kokku väga negatiivse meeleoluga nafta hinna suhtes," kommenteeris Bloombergile Tortoise Capital Advisorsi portfellihaldur Rob Thummel. "Karud ei lähe veel nii pea talveunne. Nad on endiselt näljased."

Nii WTI kui Londonis kaubeldav Brenti toornafta hind sisenes eelmisel nädalal karuturule. Nafta hind tõusis järsult eelmise aasta lõpus, kui OPECi riigid koos Venemaaga jõudsid kokkuleppele piirata teatud mahus igakuiseid naftaeksporte.

Panused langusele kasvavad

Kuu ajaga tõusis Brenti hind umbes 45 dollari pealt barrelist 55 dollarini, kuid see andis hoogu USA kildanafta puurijatele, kelle toodang on hakanud järsult tõusma. USA tootjatele lisaks on tootmismahte märgatavalt suurendanud ka Liibüa ja Nigeeria, kes oma lisamahtudega survestavad nafta hinda.

Citigroup Global Marketsi analüütik Tim Evans ütles kliendikirjas, et suur hulk investoreid lihtsalt ei page nafta hinna languse eest, vaid positsioneerib end, lõikamaks kasu hinna jätkuvast odanvemisest. "Need inimesed on väga pessimistlikud," kirjutas Evans.

Brenti toornafta lühikeste positsioonide ehk langusele tehtud panused tõusid eelmisel nädalal haruldaselt kõrgele tasemele. ICE Futures Europe'i andmeil oli Brenti toornaftale tehtud 168 804 lühikest panust, mis on kõrgeim tase pärast 2011. aasta jaanuari. Neto pikad positsioonid Brenti toornaftale kukkusid läinud nädalal 19%, 17 kuu madalaimale tasemele.

Kõik see on toonud nafta hinna odavnemise nüüd juba viis nädalat järjest. Kaasa ei aidanud eelmisel nädalal Viinis peetud OPECi ja kolmandate riikide, näiteks Venemaa, kõnelused, kus keskenduti pigem Liibüa ja Nigeeria tõusvale toodangule ja välditi tootmise senisest veelgi suurema piiramise arutelu.

Ülejäänud turud ei kannata

OPECil on aga vähe mõjuvõimu USA naftatootjate üle, keda üle 50 dollari barrelist tõusnud nafta hind meelitas taas tootmismahtusid suurendama. USA naftatootjad on suurendanud puurtornide arvu juba 23 nädalat järjest, mis on viimase 30 aasta pikim järjestikune kasv.

2015. aastal tõi nafta hinna langus kaasa kerge paanika ka aktsia- ja võlakirjaturgudel, kuid seekordne nafta karuturg pole sarnast reaktsiooni kaasa toonud. Ülejäänud varaklassid on suutnud vastu panna ja asjatundjate sõnul näitab see, kuidas tootlusenäljas investorid on isegi riski kasvades nõus valitud kursil püsima.

S&P 500 indeksi energiasektoril on sel aastal kehvasti läinud, kukkudes aasta algusest ligi 16%, kuid see pole kandunud teistesse sektoritesse. Üks erinevus võrreldes varasemaga on ka fakt, et rämpsvõlakirjad ei liigu enam kaasa nafta hinnaga. 2014. aasta languse järel olid rämpsvõlakirjad tugevas korrelatsioonis musta kulla hinnaga, kuid nüüd on korrelatsioon langenud 40% peale.

Üks seletus sellele on asjaolu, et võrreldes 2014. aastaga on energiaettevõtted paremini valmis toime tulema madalate energiahindadega. Paljud firmad on tõstnud kapitali ning muutunud efektiivsemaks, et jõuda isegi madalate energiahindade puhul nullkasumisse, ja see vähendab võlakirjainvestorite hirmu võimalike pankrottide ees.

Esialgu ei julgeta prognoosida nafta hinna tõusu lähiajal. Asjatundjate sõnul on parim, mida investoreil loota, hinna stabiliseerumine või tagasihoidlik tõus. Enamus paistab olevat arvamusel, et põhi on käes või vähemalt ollakse sellele juba päris lähedal.