Itaaliaga on seotud suured riskid

„Itaalia ei suuda tekitada jätkusuutlikku majanduskasvu ning halvad laenud on jätkuvalt probleemiks,“ ütles üks Brüsseli ametnik, kes soovis jääda anonüümseks, sest ta osaleb võtmetähtsusega Euroopa Liidu majandusega seotud kohtumistel.

„Eurotsooni majandus kasvab, isegi Kreeka kasvab. Aga lühiajaliste võitude järel ei saa liiga rahulolevaks muutuda,“ lisas ta.

Üleüldiselt on regiooni majanduse seis pärast 2011. aasta võlakriisi paranenud. Eurotsooni majanduskasv on kiirenenud, töötuse määr on langenud ning ettevõtted on laienenud. Ökonomistid näevad Itaaliat eurotsooni jaoks ühe suurima riskina. Prognoositakse, et riigi majandus kasvab sellel aastal 0,9 protsenti 2018. aastal 1,1 protsenti, selgub Euroopa Komisjoni andmetest.

Samal ajal kasvas eurotsooni majandus teises kvartalis 2,1 protsenti (eelmise aasta sama ajaga võrreldes).

„Itaalia peamisteks probleemideks on poliitiline ebakindlus, võimalik reformide peatamine, finantsiline haprus ja krediidiriski muutumine rahapoliitika normaliseerimise ajal,“ teatas IMF juuli lõpus.

Halvad laenud

Johns Hopkinsi ülikooli majandusprofessor Erik Jones tõi välja halbade laenude probleemi. „Itaalias on suur mittetoimivaid laenusid. Majandus taastumine on väga aeglane ning poliitilised riskid on horisondil,“ ütles ta.

IMFi andmetel ulatus Itaalia mittetoimivate laenude (non-performing loans) maht 356 miljardi euroni. See on 18 protsenti kõigist laenudest, mida Itaalia pangad on välja andnud. Ühtlasi moodustab see 20 protsenti Itaalia SKP-st ja kolmandiku kõigist euroala halbadest laenudest.

„Mingil hetkel hakkab Euroopa Keskpank intressimäärasid tõstma, mis seab küsimärgi alla Itaalia laenude jätkusuutlikkuse,“ ütles Jones.

Intressimäärade tõstmine tähendab, et ka Itaalia intressid kerkivad. See suurendab auto-, panga-, kinnisvara- ja muude laenude hapuks minemise ohtu.

Valimiste järel võib finantsseis halvemaks muutuda

Lisaks sellele on Itaalias ukse ees ka uued valimised, ütles analüüsifirma Pantheon Macroeconomisi eurotsooni peaökonomist Claus Vistesen. „On kindel, et Viie Tähe Liikumine teeb valimistel väga hea tulemuse,“ nentis ta.

Itaallased valivad järgmise aasta alguses omale uue valitsuse, kindlat kuupäeva ei ole valimiste jaoks aga seatud. Praegu on immigratsioonivastase Viie Tähe Liikumise toetus sama suur kui valitsuspartei PD oma. Viimast juhib endine peaminister Matteo Renzi. Viie Tähe uus juht Luigi Di Maio on euro suhtes oma seisukohti veidi pehmendanud, aga eelmisel kuul ütles ta, et tahab Euroopa Liidu siseseid lepinguid muuta. „Need takistavad Itaalia majanduskasvu,“ ütles ta toona.

Kardetakse, et Viie Tähe Liikumise poliitika võib tekitada olukorra, kus Euroopa fiskaalpoliitika reegleid ei täideta. Reeglid määravad selle, kui palju võivad liikmesriigid riigieelarvet defitsiiti lasta – praegu on piiriks 3 protsenti sisemajanduse koguproduktist. Sellel aastal peaks Itaalia puudujääk ulatuma 2,2protsendini SKP-st, mis jääb reeglite piiresse.

Itaalia riigivõlg on aga juba praegu sätestatud reeglitest kõrgem. Prognoositakse, et Itaalia riigivõla suhe SKPsse jõuab sellel aastal 133,1protsendini (reeglite järgi on lubatud 60 protsenti). Viie Tähe Liikumine võib riigi finantsseisu halvendada, arvavad paljud analüütikud. Tõsi küll, Euroopas pole palju riike, mis antud reegleid iga-aastaselt täidaksid. Näiteks Saksamaa vastav näitaja on 68,3 protsenti, vaatamata sellele, et viimasel ajal on võlga agressiivselt vähendama hakatud.