Äripäev eetris: teeme Trumpiga hoopis ühe hea diili

Euroopa peaks võtma aktiivsema ja kesksema rolli rahuläbirääkimistel, leidsid Äripäeva ajakirjanikud raadiosaates „Äripäev eetris“.

Sel nädalal helistas USA president Donald Trump ootamatult Venemaa presidendile Vladimir Putinile ning seejärel Ukraina presidendile Volodõmõr Zelenskõile. Jutt käis rahuplaanist, kuid selle võimalikud parameetrid ei ole avalikkusele teada. Euroopa reageeris murelikult – et Trump ajab asju üle meie peade.

Kõneluste ümber on praegu liiga palju teadmatust ja küsimärke, tõdesid ajakirjanikud. „Mismoodi Trump otsustab ja kas ta on hea diilimeister või ei ole, seda me tegelikult üleüldse ei tea, kuna ta võib homme Putiniga ka tülli minna või Elon Muskiga,“ ütles arvamustoimetuse juht Neeme Korv.

Seetõttu peab Euroopa oma huvide eest seisma konkreetselt ja järjepidevalt, ütles ajakirjanik Janno Riispapp. „Näiteks Prantsusmaa – nende „strateegiline autonoomia“ on see, et parseldame Katarile hävitajaid ja siis lubame vastu jalgpalli maailmameistrivõistluste finaalturniiri korraldamist. See on lehmakauplemine, mitte see, mida me tõsiselt soovime.“

„Ma ei näe seda, et väga palju oleks Saksamaa ja Prantsusmaa pannud oma sõjatööstust nii-öelda sõjarežiimile,“ jätkas ta. „Saksamaa on näiteks üks maailma suurimaid relvaeksportööre, aga enda sõjaväele ei jagu. Normandia formaadi riigid, kes on Minski kokkuleppeid kokku pannud, peaksid ikkagi tõsiselt jalad kõhu alt välja võtma.“

Ta pakkus ka kiire lühiajalise lahenduse sõjavõimekuse suurendamiseks. „On räägitud kaitsevõlakirjadest Euroopa tasemel, see annaks julgelt kohe triljoni. USAs vedeleb väga palju sõjavarustust veel. Teeme siis Trumpiga ühe hea diili. Võtame sealt mingit varustust, saadame kiiremas korras Ukrainasse,“ pakkus ta.

Saates oli veel juttu töökiusust, kuna hiljuti kirjutas Äripäev Tartu Ülikoolis toimunud ahistamisest ja manipuleerimisest. Ajakirjanikud jagasid ka enda kogemusi töökiusuga ning arutlesid, kus lõpeb sõbralik nali ja algab ahistamine. Lisaks arutleti absurdset olukorda, mis on Eestis tekstiilijäätmetega tekkinud.

Pilt: Dado Ruvic / Reuters / Scanpix