• OMX Baltic1,51%275,78
  • OMX Riga0,14%870,51
  • OMX Tallinn1,26%1 754,76
  • OMX Vilnius0,95%1 075,55
  • S&P 500−0,22%5 868,55
  • DOW 30−0,36%42 392,27
  • Nasdaq −0,16%19 280,79
  • FTSE 1001,07%8 260,09
  • Nikkei 225−0,96%39 894,54
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,97
  • GBP/EUR0,00%1,21
  • EUR/RUB0,00%113,95
  • OMX Baltic1,51%275,78
  • OMX Riga0,14%870,51
  • OMX Tallinn1,26%1 754,76
  • OMX Vilnius0,95%1 075,55
  • S&P 500−0,22%5 868,55
  • DOW 30−0,36%42 392,27
  • Nasdaq −0,16%19 280,79
  • FTSE 1001,07%8 260,09
  • Nikkei 225−0,96%39 894,54
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,97
  • GBP/EUR0,00%1,21
  • EUR/RUB0,00%113,95
  • 04.01.18, 15:45
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Kas arenevad turud on üksteise kriiside eest kaitstud?

2018. aastal on arenevate turgude puhul keskseks küsimuseks, kas riigid on üksteise kriiside eest ka edasi kaitstud, kirjutab Reuters.
Kas kriiside levik üle arengumaade väheneb ka edaspidi?
  • Kas kriiside levik üle arengumaade väheneb ka edaspidi? Foto: Shutterstock.com
Arenevate turgude sektorit aastaid kummitanud kriiside levik ühelt turult teisele on vähenenud piirini, kus Brasiilia valuuta 10protsendine kukkumine läinud aasta mais jättis teised turud pea puutumata.
Varem on arenevaid turge koheldud homogeenselt vaese ja kriisialti piirkonnana, kuid kas nüüd on investorid hakanud lähenema turgudele individuaalselt? Või on tegemist keskpankade lõdva rahanduspoliitika tagajärjega?
Oma osa mängivad mõlemad tegurid.
Varem oleks Brasiilia reaali selline kukkumine viinud ahelreaktsioonini kauges Aasias ja Aafrikas, kus keskpangad proovinuks oma turge kaitsta. Kuid spetsialistide sõnul viiks USAst või Hiinast algav kriis arenevatelt turgudelt raha ikkagi turvalisemaks peetavatesse varadesse, näiteks Šveitsi franki.
Arengumaades on muutused toimunud pika aja jooksul. Esiteks teevad riikide keskpangad otsuseid üha enam enda majanduskeskkonna, mitte Föderaalreservi otsuste põhjal. Keskpangad kontrollivad inflatsiooni, valuutad on ujuvad ning umbkaudu 80 protsenti laenudest tehakse kohalikus valuutas.
Investorid vaatavad sektorit lühiajalise kauplemise asemel pikema vaatega. Sealhulgas püüavad mitmed lääne pensionifondid, mis kümme aastat tagasi oleks liigse riski tõttu välja jätnud, nüüd pakkumisel olevaid kõrgeid intresse.
Kui 15 aastat tagasi hoidsid investeerimisfirmad arenevatel turgudel vaid pisikese osa portfellist, siis nüüd hoitakse seal tõenäoliselt 5-10 protsenti kõigist varadest, kirjutab Reuters.
Kasvanud on ka arenenud turgude investorite hulk. Aasia, Ida-Euroopa ja Ladina Ameerika arenenud maade valitsused saavad suure osa finantseerimisvajadustest kohalikest pensioni- ja kindlustusfondidest.
Ja erinevalt välisinvestoritest, kes languse ajal pagevad, on kohalik raha „kleepuv“ ehk jääb kriisi korral tõenäolisemalt paigale.
PineBridge’i portfellihaldur märkis, et kui 14 aastat tagasi müüdi Hiina võlakirjadest Aasias viiendik, siis nüüd on see pea 70 protsenti.
Kuid USA eeldatavad intressitõusud ning Euroopa Keskpanga rahatrüki vähenemine paneb arenevad turud alanud aastal proovile, leiavad arenevate turgude veteranid.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 30.12.24, 12:32
LHV: e-poe müügikanali tähtsust ei saa enam eirata
Kaubanduse mahud näitasid oktoobris juba kerget tõusu ja mõõnaaeg on ületatud, leiab LHV panga kaupmeeste makselahenduste juht Indrek Kaljumäe. Seda enam tuleb tema sõnul tähelepanu pöörata e-makselahenduste võimekusele.

Äripäeva TOPid

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele