Karis jättis ettevõtlusvabadust piirava seaduse välja kuulutamata
President Alar Karis jättis välja kuulutamata riigikogus vastu võetud maapõueseaduse täiendamise seaduse, sest see pole kooskõlas põhiseadusega ja sellega loodud ettevõtlusvabaduse piirang pole proportsionaalne.
VKG juht Ahti Asmann tõdes, et riigikogu tahtis lubade väljastamist ja menetlemist peatada viidates kliimaseadusele, mida veel pole. Foto: Andras Kralla
Seadusega peatatakse põlevkivi kaevandamiseks antavate keskkonnalubade ja loa muutmise taotluste menetlemine 1. jaanuarini 2026, teatas presidendi kantselei.
Pärast terve sügise kestnud arutelusid tõi kliimaminister valitsuse ette uuesti kliimakindla majanduse seaduse. Koalitsioonipartnerid soovivad seda veel muuta, tööandjate liit hoopis ära kaotada.
Kuigi ehitussektor on tarbija ega paiska ise emissioone õhku, kulub pool Eesti energiatarbimisest hoonetele. Riigi esindajad selgitavad, mis regulatsioonid muutuvad ja kuidas hoonete energiatõhusust tõstetakse.
Eesti võtab avasüli vastu välisinvestorid, aga kodumaistele antakse sõnum: parem oleks, kui sa ei teeks seda, mida sa teha tahad, jagab oma tunnetust ulatuslikult energiatööstuses tegutseva Biofueli tegevjuht Andreas Laane.
“Kliimakindla majanduse seaduse koostamine on üks suurimaid kaasamisprotsesse Eesti ajaloos,” seisab uhke lause kliimaministeeriumi lehel. Need, kes olid kaasatud, pole selle väitega sugugi nõus.
Tulev aasta toob ettevõtjatele hulganisti lisakulusid erinevate maksude ja seadusemuudatuste näol. Kindlasti tuleb tegeleda kulude kärbetega hoidmaks jätkusuutlikku konkrurentsieelist turul. Selleks peab olema esimene samm taotleda paremad krediidi rahastuse tingimused. Pane rahastajad proovile laenuvõrdlusportaalis Sortter!