Dollar kukub USA valitsuse seiskumise toel edasi

ICE dollariindeks tõusis reedel küll 0,2 protsendi võrra 90,67 punktini, aga sama päeva alguses jõudis valuuta ka kolme aasta madalaima tasemeni. Nädala kokkuvõttes kukkus indeks 0,4 protsenti – tegemist oli viienda järjestikuse langusnädalaga.

Veidi laiahaardelisem WSJ dollariindeks tõusis reedel 0,1 protsenti, nädala lõikes langes ka see 0,4 protsenti.

Euro odavnes reedel 0,15 protsenti 1,2220 dollarini. Dollari suhtes kallines euro nädalaga 0,2 protsenti. Järgmisel nädalal mõjutab euro kurssi eelkõige Euroopa Keskpanga kohtumine. Inglise nael kukkus aga 0,3 protsenti 1,3853 dollarini. Nädala lõikes tõusis brittide valuuta aga 1 protsendi võrra.

Jaapani jeeniga võrreldes oli dollar languses ka reedel. Kokku odavnes ameeriklaste valuuta 0,3 protsenti, 110,79 jeenini.

USA valitsuse seisak

Dollar hakkas nädala keskel odavnema, sest investorid hakkasid rääkima potentsiaalsest valitsuse seisakust, mis sai ka teoks. Kongress ei jõudnud kokkuleppele kulutustele seatud lae ajutises tühistamises ja kerkis tuline vaidlus immigratsiooni ja piiriturvalisuse üle.

Dramaatilisel hilisõhtusel istungil blokeerisid senati demokraadid meetme, millega pikendataks valitsuse rahastust 16. veebruarini, vahendab Reuters. Vaja oli 100liikmelise senati 60 häält, kuid saadi vaid 50 toetavat häält.

Dollar oli sellel nädalal languses, vaatamata sellele, et USA riigivõlakirjade tootlused jätkasid tõusu. 10aastaste võlakirjade tootlus jõudis 2,639 protsendini, mis on kõrgeim tase alates 2014. aasta juulist, selgub WSJ Marketi andmetest. 2aastaste võlakirjade tootlus kasvas 1,5 baaspunkti võrra, 2,058 protsendini. Võlakirjahinnad ja tootlus liiguvad vastassuunaliselt.

Psühholoogiliselt tähtis piir

Mitmed analüütikud on varasemalt öelnud, et 10aastaste võlakirjade puhul on 2,6 protsendi tase psühholoogiliselt määrava tähtsusega. Võlakirjade tootluse kasv peegeldab ka investorite muret maailmamajanduse tugevnemise jätkumise ja inflatsiooni kiirenemise pärast. Inflatsiooniootused tõusid neljapäeval 2,09 protsendini, mis on kolme aasta kõrgeim tase.

Võlakirjaturgude guruks tituleeritud Bill Gross ütles umbes aasta tagasi, et tähtis tase, mida 10aastaste võlakirjade puhul jälgida, on 2,6 protsenti. Kui intressid tõusevad sellest tasemest kõrgemale, siis peaks algama karuturg (langev turg). See tase peaks tekitama müügilaine, mis tähendab, et USA riigivõlakirjadest loobub järjest rohkem investoreid.

„Hoidke 2,6protsendi tasemel silm peal. See on tähtsam kui Dow Jonesi 20 000 punkti ületamine. Palju tähtsam kui 60 dollarine naftahind. Palju tähtsam kui euro ja dollari jõudmine võrdsele tasemele. See on intressitasemete ja aktsiaturgude jaoks väga tähtis,“ kirjutas Gross toona.

Dollarite ostujõud langeb

Tööturul on küllaltki kitsas, kodukulud on kasvanud ning Föderaalreserv on andnud märku, et inflatsioon võib peagi tagasi olla. Tugev hinnasurve vähendab võlakirjade väärtust, sest nendega seotud rahavoo (dollarite) ostujõud langeb.

„Majandus on väga tugevas seisus ja selleks, et kasvu mõjutada, peaks valitsuse seisak kestma väga pikalt. Tavaliselt on sellistesse sündmustesse suhtunud turud külmalt,“ ütles Wells Fargo investeerimisinstituudi analüütik Craig Holke.

„See on seotud ka tsükilise survega võlakirjaturul, eriti praegu, mil aktsiaturgudel ja majanduses on peadpööritav optimism,“ ütles investeerimisfirma Gluskin Sheffi peaökonomist David Rosenberg.