Kättesaamatud välisaktsiad tulid sammu võrra lähemale

Kui eelmise aasta lõpuni said investorid nimetatud pankade kaudu osta-müüa näiteks Baidu, Alibaba või Gazpromi aktsiaid, siis sellest aastast tõlgendasid Eesti SEB ja Swedbank uusi norme väga rangelt ja sellised aktsiad jäid investorite jaoks luku taha. Varem oli näiteks Eesti Swedbanki internetipangas võrdselt lihtne soetada nii Alibaba kui ka Tallinki aktsiat.

Aasta alguses hakkas kehtima Euroopa Liidu regulatsioon, mida SEB ja Swedbank tõlgendasid Eestis nii, justkui ei saaks enam osta selliseid ADR-tüüpi väärtpabereid ehk hoidmistunnistusi. Põhjamaade investeerimispanga Nordneti ökonomist Joakim Bornold ütles aprillis Äripäevale, et neil Rootsis küll ADRidele keeldu peale pandud pole.

Eile kutsus finantsinspektsioon siinsed Skandinaavia suurpangad korrale ja ütles, et Euroopa Liidu regulatsioon neid oste tingimata ei keela – kuid lõplik otsus jääb siiski finantsasutuste enda teha.

Hoidmistunnistus on väärtpaber, mis koosneb teatud õigusi andvast tunnistusest ja selle alusvaraks olevatest aktsiatest. Selle annab harilikult välja mõni tunnustatud finantsasutus, kuhu ettevõte on osa oma aktsiatest hoiule andnud. 

Piiratud investeerimisvõimalused

 

ADRe on USA turujärelevalveameti andmetel kokku üle 2000 ja pahatihti on need siinse investori jaoks ainus mõistlik viis pääseda ligi arenevate ja BRIC-riikide aktsiatele, kuna siinsed pangad eriti hea meelega otse ostmise võimalust ei paku. Seega peab investor, kes Alibaba aktsiat soovib, minema seda otsima kas USA või Saksa börsile – seal pakutakse seda ADRina – või siis võtma selle kohe nii-öelda originaalina Hiina börsilt.

„Ega mul väga vahet ei ole, on ta ADR või aktsia. Ma ei näe enda jaoks mingit sisulist vahet,“ kommenteeris investor ja Tallinna tehnikaülikooli rahanduse dotsent Tõnn Talpsepp. Nii enamiku investorite jaoks ongi, eriti kui ADR peegeldab alusvaraks olevat aktsiat.

Väikeinvestor ning Naisinvestorite Klubi asutaja Kristi Saare näeb süüd regulatsiooni koostajate pool Euroopas. „On kummaline olukord, kui kirjutada regulatsioon, mida pangad suudavad nii erinevalt tõlgendada ja et finantsinspektsioon ise ka ei ütle kindlat otsust peale selle, et pangad võivad tõlgendada. Siis on küsimus, milleks me täpselt regulatsioone teeme, kui ei suudeta kokku leppida, kas vastus on jah või ei, kas tohib või ei tohi. See võiks olla must-valgelt kirjas, kui regulatsioon vastu võetakse.“

Samas ei saa finantsinspektsioon olla ülemvõim, kes määraks, kuidas Euroopa regulatsiooni tuleks tõlgendada, leiab Saare. „Pigem tuleks algallikas ehk regulatsioon punase pliiatsiga üle vaadata.“

Suured võtavad tutvumisaja

SEB ja Swedbank andsid teada, et juhistega tutvutakse ning otsusest antakse teada aja jooksul.

„Kuna turuosaliste erinev praktika on investorites palju segadust tekitanud, siis on märgukirjas toodud finantsinspektsiooni selgitused ja juhised vägagi oodatud,“ ütles SEB kommunikatsioonijuht Evelin Allas. "Loodetavasti on need edaspidi abiks turuosaliste ühetaolise praktika kujundamisele.“ 

Finantsinspektsiooni märgukiri toob välja neli punkti, millele vastamisel ADR keelu alla ei kuulu. Esiteks, kui hoidmistunnistus tõendab ühe väärtpaberi (nt konkreetse aktsia) omandiõiguse kuuluvust. Teiseks, kui hoidmistunnistuse väärtus peegeldab selle alusvaraks oleva väärtpaberi väärtust, omamata alusvara suhtes võimendust. Kolmandaks, kui hoidmistunnistuse emiteerimise eesmärk on välisturgudele investeerimise võimaldamine mugavamal ja odavamal või samaväärsel viisil, kui seda on väärtpaberi soetamine otse välisriigi turult. Ja neljandaks, kui riskid on võrreldes vara otsese valdamisega samad või sarnased.

Seega kui näiteks Alibaba ADR on peegelpilt hoidmistunnistusena Alibaba aktsiast, ei ole ta kombineeritud jae- ja kindlustuspõhine investeerimistoode, mille kohta käivad erinõuded. See üle peab otsustama iga vahendaja aga eraldi.

Finantsinspektsiooni turujärelevalve ja sunni divisjoni juht Kristjan-Erik Suurväli selgitas, et väärtpaberi emitent, müüja või tootenõustaja peab ise iga toote kohta otsustama, kas väärtpaber langeb määruse toimealasse. "Iga vahendaja on tulenevalt oma ärimudelist vaba otsustama, kas selliseid tooteid pakkuda või mitte. Kuna ADRid ja GDRid ei ole täielikult standardiseeritud, võivad need oma omaduste poolest erineda, ja vahendaja peab olema hoolas ning teinud endale selgeks, millist toodet ta müüb,“ märkis ta.

Finantsinspektsiooni juhatuse esimehe Kilvar Kessleri sõnul eelnes märgukirja koostamisele põhjalik andmekogumine turuosalistelt ja välispartneritelt ning argumentide kaalumine, kuna Euroopa Liidus ühtne selge arusaam küsimuses puudub.

Toob selgust

LHV investeerimisteenuste juht Martin Mets kiitis finantsinspektsiooni seisukoha võtmise eest, mis tema sõnul loob selgust ja edendab konkurentsi, tagab investorite kaitse ning võimaldab investoritel kohalike finantsasutuste vahendusel pääseda ligi vähem keerukatele ja suhteliselt populaarsetele instrumentidele. Metsa hinnangul on finantsinspektsioon küsimust vajaliku põhjalikkusega analüüsinud ning selgemat sõnastust ei ole vaja.

Seoses regulatsioonipaketi MiFID II jõustimisega aasta alguses pole kohalike pankade seas seni üksmeelt olnud.

Aprillis ütles SEB kommunikatsioonijuht Evelin Allas ADRide kohta, et kui tootel pole põhiteabedokumenti, siis niisuguste toodete vahendamine pole õigusaktide kohaselt lubatud ja seetõttu ei vahendanud SEB Pank alates 1. jaanuarist selliseid tooteid tavainvestorile. “SEB ei saa mööda vaadata sellest, et toode vastab kombineeritud jaeinvesteerimistoote tunnustele,” kinnitati SEBst ja öeldi, et nüüd on kõik: need, kellel ADRide ehk Ameerika hoidmistunnistuse kaudu on Alibaba või Baidu aktsiaid, peavad kas neid hoidma või need maha müüma, aga juurde osta ei saa. 

“ADRid on klientidele suletud,” kõlas toona Swedbankist arupärimise peale. LC&I Marketsi vanemspetsialist Meelis Maasik tõdes, et kogu Swedbanki grupis võeti vastu otsus dokumendita tooted ära keelata. "Alibaba aktsiat saab osta Hiina börsilt, kui on sellele ligipääs. Swedbankil seda ei ole. Sama olukord on ka Saksamaal, kus on samuti registreeritud ADR-tüüp."

LHV tõlgendusel ADRid kombineeritud jae- ja kindlustuspõhiste investeerimistoodete ehk PRIIP-regulatsioonis kirjeldatud kriteeriumitele ei vasta, mille kohta on vaja niinimetatud põhiteabedokumenti (KID), kus seisaks kirjas, millega täpselt tegu. "Need sarnanevad eelkõige otseselt vallatava varaga, nagu näiteks äriühingute aktsiad," ütles LHV kommunikatsioonijuht Priit Rum aprillis.