Alexela rajab ikkagi Paldiskisse üle 300 miljoni maksva gaasiterminali

Alexela Investi tegevjuht Marti Hääl kinnitas, et projekti mastaabid on endised – maht alates 160 000 kuupmeetrist ja hind kolmandik miljardit eurot.

"Me räägime ikka samast projektist," kinnitas Marti Hääl vastuseks küsimusele, kas võrreldes varasema kavaga on ambitsioone tagasi tõmmatud. Tema sõnul käivad objektil juba ehitustööd. "Mõne kuuga suudame detailid paika loksutada," sõnas ta.

Hääle sõnul kujuneb Eestist LNG-terminali rajamisel Paldiskisse Balticconnectori kõrvale oluline partner kogu regiooni maagaasivarustuse tarnekindluse tagamisel. „Paldiski LNG-terminal on rahvusvahelise tähtsusega energiataristu, mis pakub Soome, Eesti ja Läti ühise gaasituru käivitumisel 2020. aastast alternatiivse tarneallika võimaluse ja on eelduseks vaba konkurentsi tekkele ning Balticconnectori käivitumisele,“ märkis ta.

Kui varem loodeti projektile eurotoetust, siis nüüd panustatakse erasektori rahale. "Sellega tegelemegi praegu, kuidas finantseerimine kokku panna, välismaa pangad tulevad appi," ütles Hääl.

Teadupärast käib sarnase projekt arendamine ka Leedus, kuid Hääle sõnul see Alexelat ei sega. "Näeme seda, et kui ühtne turg on Eesti, Läti ja Soome, siis sellel turul meil konkurenti pole," märkis Hääl.

Oktoobri alguses teatasid nimelt Soome, Eesti ja Läti gaasi ülekandevõrkude haldajad Gasum, Balticconnector OY, Elering ja Conexus Baltic Grid. et sõlmisid ühiste kavatsuste protokolli ühtse gaasituru korralduse rakendamiseks kolmes riigis alates 2020. aasta algusest. Samal ajal valmib ka Eesti ja Soome vaheline gaasiühendus Balticconnector.

Konkureeritakse hoopis nii-öelda iseendaga. "(Soome) Hamina terminaliga, mis on juba mahutiehitamise faasis ja hakkab varsti poole peale jõudma," rääkis Hääl.

Täpsemalt sõlmiti ühiste kavatsuste protokoll LNG-terminali ja LNG-tankerite ja punkerlaevade vastuvõtmiseks ning LNG maha- ja pealelaadimiseks vajaliku sadamataristu rajamiseks parima lahenduse väljatöötamiseks ja realiseerimiseks Pakri poolsaarel Lahepere lahe ääres Paldiskis.

Läbirääkimised veel käivad ning tingimustes loodetakse lõplikult kokku leppida 2020. aasta lõpuks, mil ka tegelik leping allkirjad saama peaks, teatas Tallinna Sadam börsiteate vahendusel.

Tallinna Sadama juhatuse esimees Valdo Kalm märkis, et nii Läänemerel kui ka maailmas laiemalt asendab üha enam laevandusettevõtteid oma laevadel traditsioonilise diiselkütuse oluliselt puhtama veeldatud maagaasi ehk LNGga.

“Tallinna Sadam on huvitatud kaasa lööma neis algatustes, mis on suunatud keskkonnasäästliku tehnoloogia kasutuselevõtule merenduses ja seetõttu kaalume väga tõsiselt osalemist antud projektis sadamapidajana,“ lisas Kalm.

Seda, et Tallinna Sadam on oma sadamates LNG-terminali arendamisest huvitatud, möönsid nad ka oktoobri alguses, kui Infortari tütarfirma Eesti Gaas teatas gaasipunkerduslaeva ostmisest. "Kui "Tallinna Sadam saab end reklaamida kui sadamat, kus saab LNG-kütust punkerdada, siis teeb see meid kindlasti konkurentsivõimelisemaks ja paindlikumaks," ütles siis Sadama juht Valdo Kalm.

Protokolli järgi näeks tööjaotus välja järgmine: Tallinna Sadam peab arendama välja vajaliku sadamataristu ning Alexela hooleks jääb terminali rajamine ja selle töö korraldamine.

Alexela gaasiterminal võiks olla ühtviisi Infortariga seotud ettevõtete — Eesti Gaasi ja Tallinki — partner kui konkurent. Ühelt poolt on Infortarile kuuluv Eesti Gaas hiljuti teatanud, et hakkab laevadele gaasi tarnima oma laevaga, teisalt on Tallinkil ka suur LNG-vajadus, lisaks praegu seilavale Megastarile, hakkab LNG-d kasutama ka järgmine suur laev, mis tellitakse Rauma laevatehasest.

„Terminalist on juba pikka aega räägitud,“ nentis seevastu Eesti Gaasi juhatuse liige Margus Kaasik, kes ütles, et seda asja võib Eesti Gaasi seisukohast kahe otsa pealt vaadata. „Energiaettevõtted on kõik omavahel konkurendid ühel või teisel viisil, aga meile praegu LNG vaates olulist ohtu ei näe,“ nentis Kaasik.

Pikemas vaates näeb ta positiivsena, et LNG turg täieneb, muutub likviidsemaks. Ja mida rohkem on infrarstuktuuri, seda soodsam on see klientidele ning seda parem on ka tarnekindlus – see teeb gaasi populaarsemaks. „Meie ei ehita ju ujuvterminali vaid punkerdamislaeva,“ rõhutas Kaasik. „Sellest vaatest, et müüa LNGd laevadele, nii tihe konkurents pole. Laevaomanikele on see kindlasti mugavam,“ ütles Kaasik.

Tallink neljapäeval Alexela ja Tallinna Sadama uudist kommenteerida ei soovinud.

Alexela püüdis regionaalse terminali ostuks varem ka Euroopa Liidult toetust saada. Alexela taotles siis ligi 344 miljonit eurot maksvale projektile kuni 39protsendilist tuge Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondilt.

Terminali projekt hõlmas LNG-ookeanilaeva vastuvõtmis- ja mahalaadimisvõimekuse loomist, 160 000 kuupmeetri suuruse veeldatud maagaasi hoidla rajamist (koos võimalusega tulevikus seda laiendada 320 000 kuupmeetrini). Möödunud aasta algul jättis Euroopa Liit Alexela taotluse rahastamata.