George Soros: olukord meenutab Nõukogude Liidu lagunemist

Kui eurooplased ei ärka ega hakka Euroopa Liidu kooshoidmise nimel tegutema, läheb neil nii, nagu Nõukogude Liidul 1991. aastal. Ei Euroopa Liidu juhid ega tavakodanikud mõista, et praegu on oluline hetk, kus võimaluste hulk on väga lai, ent võimalik tulemus väga ebakindel.

Enamik meist eeldab, et tulevik sarnaneb praegusega, kuid see ei pruugi nii olla. Pika ja sündmusterohke elu jooksul olen tunnistajaks paljudele perioodidele, mida ma nimetan radikaalseks tasakaalustamatuseks. Me elame praegu sellisel perioodil.

Esimene asi Euroopa kaitsmiseks ja koos hoidmiseks on tunda ära nii sise- kui ka väliste vaenlaste tekitatava ohu ulatus. Teine eesmärk on äratada üleeuroopaline enamus ja mobiliseerida rahvas nende väärtuste kaitsmiseks, millele EL rajati.

Euroopa Parlamendi valimistel 2019. aasta mais saavad Euroopa-vastased kahjuks jõud hääletamisel konkurentsieelise. Seda põhjustab ühelt poolt enamikus Euroopa riikides valitsev aegunud parteisüsteem ja teiselt poolt võimatus muuta ELi ühinemislepingut. Vananenud parteide süsteem takistab neid, kes soovivad säilitada väärtusi, millele EL asutati, kuid aitab neid, kes tahavad need väärtused asendada radikaalselt tesitsuguse olukorraga. See kehtib nii üksikute riikide kui ka üleeuroopaliste liitude puhul. Puuduvad õiguslikud vahendid Euroopa Liidu põhimõtteid rikkuvate liikmesriikide distsiplineerimiseks. EL võib küll järgmistele kandidaatriikidele kehtestada uued reeglid, kuid tal pole piisavat suutlikkust tagada reeglite täitmine olemasolevate liikmete poolt.

Riikide parteisüsteem peegeldab vahekordi, mis olid olulised 19. ja 20. sajandil, nagu näiteks kapitali ja tööjõu konflikt. Kuid praegu kõige tähtsam probleem on lõhe Euroopa Liidu pooldajate ja Euroopa-vastaste jõudude vahel.

ELi domineeriv riik on Saksamaa. Valitsev poliitiline liit Saksamaal (Kristlik-Demokraatlik Liit ehk CDU) on muutunud jätkusuutmatuks. Koalitsioon töötas nii kaua, kuni Baieris ei olnud olulist parempoolset parteid. See muutus ekstremistliku parempoolse Alternatiiv Saksamaale (AfD) tõusuga. Eelmise aasta septembri liidumaade valimistel oli Kristlike demokraatide valimistulemus kõige halvem üle kuue aastakümne ning AfD sai esmakordselt valitud Baieri parlamenti.

Ka Ühendkuningriigis takistab vananenud parteistruktuur rahvast oma tegeliku tahte väljendamisel. Brexiti olukord on nii keeruline, et enamik britte tahab sellega lihtsalt kuidagi ühele poole saada, samas määrab ükskõik milline Brexiti tulemus riigi tuleviku aastakümneteks. Avalikkus saab järjest rohkem teadlikuks ka Brexiti rasketest tagajärgedest ja kasvab võimalus, et peaminister Theresa May esitatav lahkumislepe lükatakse 14. veebruari hääletusel jälle tagasi. Selline tulemus võib luua uue referendumi võimaluse.

Itaalia on sarnases olukorras. EL tegi 2017. aastal surmava vea, järgides rangelt Dublini kokkulepet pagulaste kohta, mis koormab ebaõiglaselt selliseid riike nagu Itaalia, kuhu sisserändajad esimest korda ELi piire ületades sisenevad. See tõukas Itaalia Euroopa-vastasesse meeleollu ja muutis valitseva partei vastumeelseks. Selle tulemusena ei ole suurel hulgal valijaskonnal, kes Euroopa Liitu pooldavad, kellegi poolt hääletada.

Euroopa-vastased jõud näevad samal ajal head välja, kuna neil on kindlad põhimõtted, isegi kui nad on äärmuslikud ja ebameeldivad. Et Euroopa Liidu pooldajad suudaksid võidelda välja enamuse Euroopa parlamendis ja et Euroopa Liit ikka püsima jääks, peavad ELi pooldajad esiplaanile tõstma Euroopa huvid ja ajaloolised väärtused, mitte iga liikmesriigi omad huvid.

Praegune olukord meenutab Nõukogude Liidu lagunemist ja kui sel jätkuda lastakse, ootab Euroopat ees ühinenud Euroopa unistuse asemel 21. sajandi õudus.