Tallinna börsil varitseb raha ootamatus kohas

Tallinna Vesi seilab börsil heades tuultes ja oli Eesti börsiettevõtetest nelja kuu suurim tõusja. Jaanuarist aprilli lõpuni on investorid saanud nautida üle 18% tõusu.

Alles hiljuti avalikustas vee-ettevõte ka 75sendise dividendi, milles mitmed investorid olid pettunud, kuigi varasema aastaga võrreldes dividend rohkem kui kahekordistus.

3. mail saabuma pidanud arbitraažikohtu otsus selle kohta, kas ettevõte saab Eesti Vabariigilt investeeringute soodustamise kokkuleppe rikkumise eest kahjutasuks 70 miljonit eurot, lükati aga edasi juunisse, sealjuures peaks otsuse avalikustamise kuupäev selguma mai lõpus. Kohtuotsuse suhtes täit kindlust pole, kuid arvestades ettevõtte häid majandustulemusi, on investorid börsil viimase kuu jooksul äärmiselt optimistlikud olnud, sest ligikaudu pool tänavusest aktsia hinna kasvust jäi just aprilli arvele.

Ettevõtja ja investor Jaak Roosaare, kes on Tallinna Vee aktsionär, ütles, et ettevõtte tulemused praeguste tariifidega on superhead. Ta rõhutas, et 0,75 eurot dividendi annab tootluseks 6,5%. Võrdluseks: Nordeconi tootlus on näiteks 12%. "Seega ma pigem tänast hinda liiga odavaks ei peaks, kuid osana hajutatud dividendiportfellist on aktsia endiselt sobilik. Kui uued tariifid lukku saavad, siis on aktsiat oluliselt lihtsam hinnata," ütles ta.

Tallinna Tehnikaülikooli ärikorralduse instituudi vanemlektor Paavo Siimann sõnas, et Tallinna Vee aktsia on tõusule lükanud eemise aasta kasumi suurenemine 17 miljoni euro võrra.

Ettevõte moodustas 2017. aastal ühekordse 17,5 miljoni euro suuruse eraldise tariifivaidlusest tekkivate võimalike nõuete katmiseks ja eelmisel aastal suurendati seda eraldist 1,5 miljoni euro võrra. „Eraldise moodustamine on mitterahaline tehing, mis tähendab, et raha väljaminekut ei toimunud," selgitas Siimann.

Tema meelest on aktsia hinnale positiivselt mõjunud viimasel ajal levinud arvamused, et veetarbijate ühishagi õnnestumise tõenäosus on madal. "See tähendab, et ühel hetkel pööratakse moodustatud eraldis tagasi, tekitades märkimisväärse ühekordse kasumi. Kui see nii läheb, siis usun, et Tallinna Vee juhatus tänab oma aktsionäre kannatlikkuse eest ning teeb ettepaneku maksta kõrgemat dividendi, mis kompenseeriks vahepealsete aastate madalamad dividendimaksed," kirjeldas ta. "Raha selleks on ettevõttel olemas."

Konkurentsiametil ja Tallinna Veel oleks tema meelest mõistlik leida selle aasta jooksul Tallinna vee hinnale lahendus, mis võimaldaks mõlemal osapoolel säilitada oma nägu ja emotsioonid maha jahutada.

Hea kasv ja veel paremad plaanid

Tallinna börsi tõusjate TOPis on teisel kohal Eesti investorite armastatud LHV, mis sai palju hoogu juurde konkurendi Swedbanki rahapesuskandaalist, meelitades esimeses kvartalis juurde 9500 uut klienti. Laenumaht kasvas 991 miljonile eurole ja see võimaldas aasta varasemaga võrreldes kasvatada nii käivet kui ka kasumit. Investorite arvates on LHV aktsia üks stabiilsemaid Tallinna börsil.

Juunis kavatseb pank emiteerida uusi võlakirju nimiväärtusega 1000 eurot 6%-lise intressimääraga, millest saadud raha kasutatakse omavahendite koosseisus ärimahu kasvu rahastamiseks.

LHV aktsia hind on aasta algusest nelja kuuga kosunud üle 15%, sealjuures aprillikuus lisandus hinnale vähem kui 1%.

Võitjate seas kolmandal kohal on Harju Elekter, mis on hoolimata aprillikuisest langusest nelja kuuga kasvanud kokku üle 14%. Ettevõtte majandustulemustest paistis silma korralik kasumi kasv ja ettevõte otsustas maksta dividendi 18 senti aktsia kohta, mis teeb dividenditootluseks 4%.

Nii ütleb laulusalm, mis börsil kahjuks tõele ei vasta. Punasel poolel olla pole üldsegi kena. Äärmiselt raske börsiaasta algus oli Baltikal. Aktsia hind on langenud kokku 42%, kajastades esimese kvartali hiiglaslikku kahjumit, mis suurenes 47%, võrreldes eelenud aasta sama ajaga.

Baltika müügitulu polnud kiita, äriklientide müügitulu kahanes 58%, sisaldades kahjusid Valgevene, Ukraina ja Hispaania frantsiisipartnerite lepingute lõpetamisest ning muudatusi koostöös Saksamaa ja Kesk-Euroopa kaubamajade keti Peek & Cloppenburgiga.

Hästi läks vähemalt Baltika veebipoel, kus käive kasvas 16% ja tooteid müüdi muu hulgas ka nii kaugetesse riikidesse nagu Jaapan, Austraalia, USA ja Kanada.

Ekspress Grupi aktsionäridel polnud samuti põhjust rõõmustada. Kvartal lõppes taas kahjumiga ja aktsia langes uudise peale 5%. Aasta algusest on Ekspress Grupi aktsia kukkunud 19%.

Meediafirmad üle maailma on raskustes, kuna trükimeedia asendub järjest rohkem digikanalitega. Ekspress Grupil on Eesti mõistes tohutu lugejate hulk, kuid ettevõttel pole õnnestunud lugejatelt kokku korjata piisavalt tulu digitellimustelt, et teenida kasumit.

Paavo Siimanni arvates on Ekspress Grupi aktsionäride kärsitumaks muutumist. Ettevõte jätkab investeerimist, kuid kasum trükiteenuste segmendist kahaneb kiiremini, kui jõuab suureneda meediasegmendist. Võrreldes 2012. aastaga teeniti 2018. aastal meediasegmendist 0,7 miljonit eurot rohkem, kuid trükiteenuste segmendist koguni 3,7 miljonit eurot vähem kulumieelset ärikasumit.

Ka selle aasta esimeses kvartalis jätkas ärikahjum suurenemist võrreldes eelmise aasta sama ajaga. Seega on ettevõtte võimekus regulaarse dividendimaksjana hetkel kahtluse all.

Tallinna Kaubamaja investorid, kes nautisid kogu kvartali jooksul õndsat tõusu, said külma duši osaliseks, kui pärast kvartalitulemuste avaldamist kadus kogu kolme kuu tootlus. Kui esimeses kvartalis kasvas Kaubamaja aktsia hind 10 protsenti, siis peaaegu samavõrra viis hinnast ära aprillikuu. Kokku on nelja kuu kasv alla 1%.

Paavo Siimann ütles, et Tallinna Kaubamaja sai aprillis börsil sakutada, kuna ettevõtte ärikasum vähenes, sest ärikulud kasvasid kiiremini kui äritulud. „Ettevõtte aktsia hinnale tuleks kindlasti kasuks, kui ettevõte loobuks kahaneva müügituluga ja kahjumit teenivast jalatsikaubandusest ning suunaks oma energia kasumlike ärisegmentide arendmisse,“ ütles ta.