Skämm on petuskeem, mille puhul on petturi eesmärk saada kätte ohvri raha või muu vara. Enamjaolt esitlevad petturid ladusalt investeerimisvõimalust, jättes endast muljet kui väga suurte kogemustega/usaldusväärsest inimesest.
- Sel aastal jõudis Eestisse vastuolulise mainega USA valuutakauplemiskoolitaja iMarketsLive, kes värbas siin usinalt eelkõige noori, keda peibutati miljonärieluga, mis võiks kauplemisega kaasas käia. Foto: Liis Treimann
Äripäev sõnastas kaheksa petuskeemi tüüpi,
mis on levinud ka Eestis.1) Boiler room scam: sage skeem. Inimestele helistatakse ja pakutakse „head investeerimisvõimalust“. Raha tuleb sageli kanda offshore-kontole. Heal juhul saab vastu midagi väärtusetut, halval juhul ei midagi.
2) Pump n dump: krüptovaluutade puhul sage skeem, kuid populaarne ka aktsiate puhul. Sisuliselt ostavad petturid krüptoraha ning näitavad pahaaimamatutele investoritele, kuidas selle väärtus tõusnud on. Sellega meelitatakse ligi uusi investoreid ja hind aina kerkib. Tipptasemel müüvad petturid oma osa ära ja pahaaimamatutele investoritele jääb pihku vaid väärtusetu münt. Cointelegraph kirjutas, et ainuüksi möödunud aasta esimeses pooles avastati ligi 5000 säärast skeemi.
3) Ponzi skeem: investorid kannavad raha varahaldurile, kes lubab kõrge tootlusega investeerida. Kui investor tahab raha tagasi, siis makstakse see teiste investorite sissepandud summadest. Varahaldur ei investeeri ise eriti midagi. Töötab niikaua, kuni sissetuleva raha hulk ületab väljamineva raha hulka. Siiani suurima Ponzi skeemi pani toime USA mees Bernard Madoff, kes pettis nõnda 5000 kliendilt kümne aasta jooksul välja ligi 65 miljardit dollarit.
4) Püramiidskeem: sarnane Ponzi skeemiga, kuid vahe on selles, et skeemi peamees värbab investorid, kes peavad omakorda uusi investoreid värbama ja nii lõpmatuseni. Tihti väidetakse, et tegu on ettevõtlus/investeerimisvormiga, kus tuleb toodet edasi müüa ja sealt osa tulust kõrgemale tasandile ära anda. Üks näide on Eestiski tuntud Lyoness, mis kuulutati Norras püramiidskeemiks ja on keelustatud. Teinekord on värbajaks tuttav inimene. Nende puhul on probleem selles, et juriidiliselt on neid skeeme raske tõendada, kuna petturid väidavad, et tegu on lihtsalt võrkturundusega. Norras kuulutati hiljuti Lyoness püramiidskeemiks.
5) Investeerimisplatvormi skämm: lootusrikkad investorid-kauplejad satuvad kauplemisplatvormi peale, mis lubab mingi uudse nipiga tekitada rohkem tootlust kui teised. Teinekord öeldakse: “Proovi kõigepealt väikese rahaga.“ Tavaliselt manipuleeritakse siis tootlus nii positiivseks, et inimene kannab veelgi rohkem raha üle. Tulemus on üks: see raha on igaveseks läinud.
6) Investeerimisplatvormi skämm 2: inimene suunatakse telefoni teel arvuti juurde, et platvormi lihtsalt näidata. Seal öeldakse, et näe, tegime teie nimega konto turvalises testkeskkonnas – kanna raha üle. Veenmise peale tehaksegi ülekanne – ja raha on läinud
7) Forex-skämm. See on terve omaette universum, sest valuutaturg on üks maailma likviidsemaid, mis tõmbab ka pettureid ligi. Näiteks on levinud nn turusignaalide müüjad, kes pakuvad programme, mis peaks tuvastama turgu võitvaid ostu- ja müügikohti, pakutakse kauplemisroboteid. On forex'i investeerimisfondid, kus lubatakse, et inimese raha paigutavad valuutaturule osavad haldurid. Paraku kipuvad nad võtma kontrolli pahaaimamatu investori varade üle ja kasutavad seda oma otstarbel.
8) Ettemaksuskeem: siia alla langevad kõikvõimalikud „investeerimispakkumised“, mis pakuvad inimestele suurt tulu pärast seda, kui lootusrikas investor kannab neile üle kokklepitud rahasumma.
Seotud lood
Eesti seadused, mille järgi on lihtne ettevõtet luua, on Eestist teinud hea petuskeemide vahelüli, kuhu registreeritud ettevõte parkida.
Homne Äripäev kirjutab skeemidest, millega Eesti investorid rahast lagedaks tehakse. Mõned sarnastest skeemidest on Äripäeva veergudel juba varem paljastatud.
Eesti investor saab kõne, milles pakutakse aktsiaid, idufirmat, krüptoraha. Mida täpsemalt, polegi tähtis. Tähtis on see, et asi on väga hea ja asjaga on kiire, muidu kaotad võimaluse oma vara hoobilt kümne-, ei, sajakordistada.
Tundlikke kliendiandmeid omavad advokaadibürood on küberkurjategijate pidevas huviorbiidis, mistõttu nõuab advokatuur, et küberturvalisus oleks tagatud kõrgeimal tasemel. Et nõuded saaksid täidetud ka päriselt ning ka töötajate teadlikkus tõstetud, on mõistlik kaasata oma ala spetsialistid, usub advokaadibüroo TARK juhtivpartner Tanel Tark.
Enimloetud
3
Testi, kas oled targem kui Luik ja Rõtov
Viimased uudised
“Mitte hiinlased, vaid Euroopa on ise endale jalga tulistanud“
Kahjum parandati suuremaks
Lisatud Pärnumaa ettevõtete TOP
Hetkel kuum
Lisatud Saaremaa ettevõtete TOP
“Pakuti huvitavat võimalust, haarasin kinni“
Tagasi Äripäeva esilehele