Miljonärist investori ehmatav juhtum Tallinna börsil

Andres Lume märkis Baltika aktsiaid 7.augustil enne kella 14.00 ja maksis sama päeva jooksul ka raha ära, kuid LHV pank teatas talle nädal aega hiljem, et tema märkimiskorraldus tühistati, kuna raha ei laekunud samal ajal märkimisega, vaid hiljem.

Uurides Baltika emissiooniprospekti ja sealt näpuga järge ajades sai kogenud börsiinvestor, kel Balti börsidel kokku aktsiaid mitme miljoni eest, uuesti kinnitust, et oli teinud kõik õigesti. Märkimine ja märgitud aktsiate eest tasumine oli Baltika prospektis erinevates alapunktides kirja pandud erinevate tähtaegadega. Kui märkimine toimus 7. augustil kella 14.00ni, siis tasuda võis aktsiate eest "märkimiskorraldusega samal kuupäeval", kuid kellaaega kirjas polnud. "Päev" aga kestab kellaajaliselt kuni 00.00ni ehk järgmise päeva alguseni.

Investor ei saa olla vastutav, sest tema jaoks prospekt loodud ongi. Pank prospekti sisu üle kuidagi kaasa rääkida ei saa, vaid lähtub tehingute tegemisel prospektist, nagu klientki. Emitent, kes prospekti koostab, ei saa aga prospekti avalikustada ega emissiooni korraldada ilma seda finantsinspektsioonis registreerimata.

Finantsinspektsioon, mille üks kohustus väärtpaberiseaduse kohaselt on enne aktsiaemissiooni registreerida emissiooniprospekt ning vajadusel puuduste kõrvaldamiseks emitendile lisaaega anda, lükkas vastutuse tekkinud olukorras suures osas investori õlule, viidates tavapärasele praktikale, mille järgi toimub väärtpaberite ostmine põhimõttel „ülekanne makse vastu“.

Ajakirjaniku küsimuse peale, miks pole tasumise ja märkimise tähtaegu ikkagi prospektis ühemõtteliselt kirja pandud, et välistada erinevaid tõlgendamisi, möönis finantsinspektsioon, et prospekt oleks saanud olla täpsem. Järgneb finantsinspektsiooni kommentaar muutmata kujul:

„Ilmselt investor ei pruukinud mõista, et märkimise lõpptähtajaga kaasneb ka rahaliste vahendite blokeerimine või nende ülekandmise kohustus. See tähendab, et investor on andnud siduva märkimiskorralduse ja selle täitmiseks on tal ka rahalised vahendid olemas. Avaliku emissiooni käigus on loomulik, et emitent jaotab väärtpabereid ainult isikutele, kes on võimelised nende eest tasuma ja see on tõendatud ja koheselt realiseeritav. Vastasel korral ei pruugi emissioon täita oma eesmärki kaasata rahalisi vahendeid ning juhul kui jaotatud väärtpaberite eest ei tasuta, peaks emitent hakkama tasu kohtu kaudu sisse nõudma. Mis ei oleks avaliku emitendi puhul aktsepteeritav lahendus, sh teiste investorite suhtes.

Baltika emissiooni puhul oli märkimise lõpuks ehk pakkumise perioodi lõpuks kell 14.00 7. august ning pakkumise tulemuste avalikustamiseks 8. august. Ehk selleks hetkeks pidi Baltika olema veendunud, kui suures mahus õnnestus emissioonist rahalisi vahendeid saada. Tõenäoliselt võttis prospekti koostaja eeltoodut enesest mõistetavana, see ei pruugi olla vastuolus üldlevinud tavaga, kuidas prospektis selliseid tingimusi esitatakse, samas saaks prospekt selles osas täpsem olla.“

LHV pank, kust Lume sai nördimapaneva teate oma märkimiskorralduse tagasilükkamise kohta, saatis investorile märkimisprotsessi käigus üksteisele vastukäivaid teateid. Märkimiskorralduse kinnituses oli kirjas, et klient peab kandma raha samal päeval LHVsse üle, kuid 16.augustil teatas pank talle, et märkimiskorraldus tühistati, kuna raha jõudis LHVsse alles pärast märkimisperioodi lõppu ehk pärast 14.00.

Ligi nädal aega pangaga läbirääkimisi pidanud investorile pakkus LHV pank lõpuks mõlemaid pooli rahuldava lahenduse.

Investori sõnul pakkus pank talle lahenduseks, et ostab ise turult kokku sellise koguse aktsiaid, mida Lume märgitud Baltika aktsiate jaotamise reeglite järgi oleks tegelikult lõpuks Baltikast saanud, ning müüb need Lumele edasi märkimishinnaga 0,10 eurot tükk. Märkides 100 000 aktsiat 10 000 euro eest, oleks Andres Lume hinnangu kohaselt talle eraldatud 26 400 aktsiat, summas 2640 eurot.

LHV panga kommunikatsioonijuht Priit Rum kinnitas investorisõbraliku lahenduse leidmist: "Suhtlesime Baltikaga ja leidsime, et selles, mis ajahetkel aktsiate eest makstud raha pidanuks viimasel märkimispäeval laekuma, oli tõepoolest teatavaid vasturääkivusi. Otsustasime tõlgendada paika pandud reegleid investori kasuks ja leidsime lahenduse, kuidas kõik oleksid tulemusega rahul."

Kui LHV poleks pakkunud lahendust, oleks investor pöördunud tarbijakaitsesse. Kohtusse tal nii väikse summa puhul kavatsust minna polnud. Tegelikult oli Lumel plaan märkida Baltika aktsiaid kõvasti rohkem kui sada tuhat. "Oleks neid soovinud märkida 3 miljonit tükki, aga poeg ei lubanud. Ütles, et mis sa seda jama ostad. Aga kui oleksin kogu soovitud koguse Baltikat saanud, siis oli plaanis poolega turule minna ja teise poolega oodanud seda pakkumist, mille suuromanik teeb. Kui ma aktsia 0,10 euroga kätte saan, siis ma ei usu, et hind lähikuudel alla selle kukub. Poole aasta pärast võib Baltika muidugi pankrotti minna, aga lähikuudel mõne lolli turult ikka leiab, kes ostab kallimalt, kui 0,10 eurot."

26 400 aktsiat summas 2640 eurot pole miljonitesse ulatuva portfelliga börsiinvestori jaoks suur positsioon. Tehes oma plaani teoks, viies pool kogusest turule müüki, teeniks ta praeguse hinna 0,22 eurot juures poole koguse müügiga üle 100% kasumit ehk 1584 eurot. Arvutuskäik: 13 200 (pool aktsiate kogusest) × 0,22 (praegune hind) = 2904 (müügitulu) – 1320 (soetushind) = 1584 eurot. Ilmselt pole ka LHV panga jaoks pooleteisetuhandene kulutus heade kliendisuhete hoidmise nimel liiga kõrge hind.

Aga kui teoretiseerida, et sarnane olukord juhtuks segaselt sõnastatud prospekti tõttu hoopis suuremate summadega, näiteks miljoni aktsia märkimisel samade hindadega. Müües 1 miljon 0,10 euroga saadud aktsiat maha 0,22 eurose hinna eest on kasum 120 000 eurot. Kes sellisel juhul vastutuse võtaks ja kahju investorile kompenseeriks?