Aasta Enefit Greeni börsile tulekust: läks nii hästi, et tuleb lisa

Enefit Greeni aktsiad märgiti rohkem kui neli korda üle ning aktsia hinnaks kujunes 2,9 eurot, täna on aktsia hind 4,09 eurot. Kokku jaotati investorite vahel ära 60,3 miljonit aktsiat. Märkijaid oli kokku üle 60 000.

Enefit Green osutus tõeliseks rahvaaktsiaks, investorite seast võib leida nii tuntud ärimehi, poliitikuid kui ka meelelahutajaid.

Praegu on Enefit Greeni suurimad osanikud Eesti Energia AS, kes omab 77,16%, Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupank, kes omab 1,53%, ja Citibank/Norra valitsus, kes omab 0,57%. Eraisikuna on suurimad aktsionärid Oleg Ossinovski 188 166 aktsiaga, Igor Pihela 70 460 aktsiaga ja Igor Berman 54 437 aktsiaga.

Esimesel päeval teenis Enefit Greeni aktsia üle 20% kasumit. Tuntud investor Jaak Roosaare otsustas esimesel nädalal väikese osa teenitud kasumist kohe rahaks teha ja müüs veidi üle 1000 aktsia.

See summa on võrreldav Tallinna Sadama 2018. aasta IPOga, millele kulutati rohkem kui 7 miljonit eurot. Kulunud 8 miljoni euro sees olid näiteks tasud finantsnõustajatele, tasud õigusabi ja auditeerimise eest ning jaepakkumise turunduskulud. Seda, kuidas tollal miljonid täpselt jagunesid, ettevõtte juht Aavo Kärmas ei selgitanud.

8miljonilise IPOga purustati rekordeid, rahalise mahu osas oli Enefit Greeni märkimine Eesti ajaloo suurim. Pakkumine märgiti neljakordselt üle ning kogunõudlus investorite poolt oli rohkem kui 460 miljonit. Eelnev rekord pärines 1999. aastast, mil Eesti Telekomi aktsiate märkimiseks esitati korraldusi 195 miljoni euro eest.

Maikuus toimus Enefit Greeni aktsionäride koosolek, kus kinnitati 0,151eurone dividend. Aktsionäride koosolekul otsustati maksta dividendidena välja 39,91 miljonit eurot. See tähendab, et IPO käigus 2,9 euro eest ostetud aktsiate dividenditootlus oli 5,2 protsenti. Dividend jõudis investoriteni 10. juunil.

Enefit Greeni aktsia rallis augustis rekordilisele 4,86eurosele tasemele, IPOs sisenenud investoritele pakkus see hind pea 67protsendilist tootlust.

Augusti aktsiaralli tuli suuresti tänu ettevõtte headele tulemustele, kus raporteeriti kasumi kahekordistamisest. Teises kvartalis kasvas tulu aastaga 30%, puhaskasum 80%. Kogu esimese poolaastaga suutis Enefit aga oma kasumit enam kui kahekordistada, jõudes 25,03 miljonit euro pealt 51,85 miljonile eurole, protsentides teeb see 107,15%.

Vennad Sõnajalad ei jäänud konkurentsiameti otsusega rahule ja läksid Enefit Greeni vastu Tallinna halduskohtusse. Sajandi suurimaks energiaturu tehinguks tituleeritud tehingu kohtuseik sai alguse 2018. aastal, mil konkurentsiamet andis Enefit Greenile loa omandada valitsev mõju Nelja Energia ASi üle.

2020. aastal otsustas halduskohus, et konkurentsiamet ei ole oma otsusega eksinud. Sõnajalad ei jäänud rahule ja kaebasid otsuse edasi ringkonnakohtusse. Lõpuks olid Sõnajalad sunnitud ka ringkonnakohtu otsuse edasi kaebama. Riigikohtu tasandil jäädi lõplikult alla, kuna kohus otsustas asja menetlusse mitte võtta.

Lisaks käidi kohtus Tootsi tuulepargi asjus: Tallinna halduskohtus arutati Eesti Energia tütarfirma Tootsi Windpark kaebust taastuvenergia toetust jagava Eleringi otsuse peale, mis jättis Tootsi tuulepargi ilma nii-öelda vanast toetusskeemist, millega oleks projekt 12 aasta jooksul saanud tarbijate taskust kuni 300 miljonit eurot.

Lõpp hea, kõik hea. Enefit ehitab Tootsi tuulepargi 2024. aasta lõpuks välja. Enefit Green allkirjastas juulis Eesti Energiaga lepingu, et ostab Tootsi tuulepargi arenduse 27 miljoni euro eest ning plaanib Tootsi ja Sopi tuulepargi samal ajal välja ehitada. Tootsi ja Sopi tuulepark toodavad aastas ligi 700 gigavatt-tundi elektrit, mis katab enam kui 200 000 kodumajapidamise aastase elektritarbimise. 2021. aastal tootsid Eesti kõik tuulepargid kokku 730 gigavatt-tundi elektrit.

Juulis Reformierakonna, Isamaa ja sotsiaaldemokraatide vahel sõlmitud koalitsioonilepingus seisab, et riik plaanib börsile viia veel ühe tüki Enefit Greenist.

Lepingus märgitakse, et jätkatakse riigile kuuluvate osaluste erastamise ettevalmistamisega. "Viime börsile järgmise osa Enefit Greenist, et anda inimestele täiendav investeerimisvõimalus ja võimalus osa saada roheenergia kasvust".

„Palun Eesti Energia Aktsiaseltsil esitada omapoolsed ettepanekud ja nägemus Enefit Green ASi täiendava osaluse börsile viimise vajaduse, ajakava ning viisi kohta. Palun esitada seisukohad hiljemalt 11. novembril,“ kirjutas rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus pöördumises Eesti Energia juhile Hando Sutterile.