Investorid hoiatavad intrigeeriva võlakirja eest: see võiks jääda professionaalidele
Pangad kasutavad AT1-tüüpi võlakirja, mis sobivad kogenud ja suurema portfelliga investorile. Selline investor peab hästi tundma nii võlakirjaturgu kui ka AT1 võlakirjadega seotud riske, selgitavad investorid Taavi Ilves ja Marko Oolo.
Bigbank pakkus augustis suunatud pakkumisega 300 võlakirja nimiväärtusega 10 000 eurot, võlakirja intressimäär oli 12% aastas. Pildil Bigbanki juhatuse esimees Martin Länts (vasakul) ja finantsvaldkonda juhtiv juhatuse liige Argo Kiltsmann. Foto: Andras Kralla
Pangad peavad pidevalt hoolitsema oma finantsstabiilsuse eest ja selle üks oluline osa on nende kapitali struktuur. Üks neist keerukamatest finantsinstrumentidest on täiendav esimese taseme omavahenditesse kuuluv võlakiri ehk AT1 (Additional Tier 1 Notes).
Bigbank korraldab augustis suunatud emissiooni esimese taseme täiendavatesse omavahenditesse (AT1 võlakiri) kuuluvate võlakirjade emiteerimiseks. Tulenevalt nende keerukusest ei ole võlakirju plaanis pakkuda avalikult, vaid pakkumine suunatakse üksnes valitud investoritele.
Võlakirjade jätkuvalt paisuvad tootlused on hakanud tasapisi meelitama ka Eesti investorid nende vastu rohkem huvi tundma. Hoiusel seisva raha kaitsmiseks on see spetsialistide kinnitusel hea alternatiiv, kuid läbi tuleb kaaluda ka ports riske.
Eelmine nädal näitas, et keskpangad on endiselt hawkish ja intressimäärade alandamisest pole isegi juttu. Samas on turud aasta algusest saadik just selles lootuses elanud. Ja ometi ei ole see peatanud aktsiate tõusu, mis paneb mõtlema, kas praegune tõusuturg on õigustatud ning kas peaks ehk rohkem vaatama võlakirjade poole?
Riia börsil noteeritava ehitusseadmete rendiga tegeleva Storendi võlakirja puhul peab investor valima, kas läheb noolima suuremat tootlust ja riskib võlakirjast ilmajäämisega või lepib kindla peale minnes potentsiaalselt väiksema tootlusega.
Riigi loodud IT-majad pakuvad erasektori IT-ettevõtetele järjest rohkem konkurentsi. Võisteldakse tööjõuturul, IT-firmadel on oht muutuda tööjõurendi pakkujateks, selgitavad saatekülalised Äripäeva raadios.