Pangad ja platvormid hauduvad sõjaohu riskiplaane

Ühised pingutused on suunatud täna peamiselt sellele, et Ukraina sõja võidaks ning Ukraina territoriaalne terviklikkus taastuks. Aga sõjad on ettearvamatud ning pole mingi ime, kui vahepeal turgatab pähe ka mõte: „Aga mis siis, kui sõda Ukrainas ei lõpe Ukraina võiduga ja järgmisena võetakse sihikule hoopis Eesti?“

Sõda pole ainus ebameeldiv olukord, kus tavapärane elu katkeb. Alles hiljuti kogesime koroonakriisiga seoses, kuivõrd meie igapäevane elu võib olla pea peale pööratud, kui mängu tuleb väike vastik viirus, mille saabumiseks keegi valmis polnud. Sõjaliste konfliktide mõju on aga oluliselt suurem ja lisaks sellega kaasnevatele ebameeldivustele igapäevases elus toob see paratamatult kaasa ka soovimatuid tagajärgi inimeste varale.

Mis saab inimeste laenudest, hoolega kogutud pensionisammastest ja muudest investeeringutest, kui sõda peaks ühel päeval meie õuele jõudma? Kas enda varade täiendavale kaitsmisele peaks praegu Eestis mõtlema või on sõjalise konflikti oht siiski vähetõenäoline ning vara Eestis hästi kaitstud? Ja kui Eesti ikkagi okupeeritakse ning okupandid võtavad kontrolli Eesti pankade üle, siis kas välismaale põgenedes on võimalik oma aktsiatele ligi pääseda?

Välispoliitika ja majanduse ekspert Raivo Vare on seisukohal, et täna ei pea Eestis kartma Venemaa rünnakut meie suunal. „Eksperdid on hinnanud, et isegi kui Venemaa peaks suutma saavutada mingilgi kujul võidu Ukrainas, vajab ta aega järgmisteks sammudeks valmistumisel. See võtab tehnilistel põhjustel hinnanguliselt 5–7 aastat, võimalik, et veelgi kauem. Samas on hetkel väga tõenäoline, et Venemaa ei suuda saavutada Ukrainas mingit võitu ning sõda Ukrainas halvasti ei lõpe. Pigem kipub konflikt suubuma patisituatsiooni ning see meie julgeolekut väga palju ei mõjuta,“ räägib Vare Ukrainas kujunenud olukorrast.

Samas toob ta murekohana välja, et kaugvaates meie kuuluvus Ida-Euroopa pingepiirkonda ähvardab kahandada välisinvestorite huvi meie vastu. See võib kaasa tuua meie majanduse potentsiaali mittetäieliku realiseerumise ja sellest tuleneval varade hindade langemisel või stagneerumisel on mõju ka investorite rahakotile.

Poliitilisteks kriisideks valmistumisel jagab ekspert lihtsat retsepti: „Eestlasel on kinnisvara arendajana mujal kinnisvara arendada keeruline, aga riski hajutamise mõttes poleks halb variant mujal kinnisvara omada. Esimesena paneksid okupandid tõenäoliselt kinni või jäiga kontrolli alla aga hoopiski finantssektori. Seetõttu võiks väärtpaberiturgudel tegutsemise osaliselt majandada läbi rahvusvaheliste teenusepakkujate. Otseselt selleks vajadus puudub, aga ärevuse korral annaks kindlasti unerahu,“ sõnas ta.

Kuna NATO kaitseplaanid on üles ehitatud selliselt, et sissetungijat tõrjutakse juba NATO välispiirist alates, on tema arvates Eesti okupeerimise tõenäosus kaduvväike. Oma investeeringuid ei ole Vare ise ümber korraldanud, kuna ei pea väga tõenäoliseks Eesti okupeerimist Venemaa poolt, mistõttu ei näe ta ka vajadust vara seetõttu kuidagi erinevalt senisest kaitsma hakata.

Investeerimisrakenduse Lightyeari tegevjuhi ja kaasasutaja Martin Soku sõnul on klientide vara hoitud nende partnerite, Euroopa juhtivate finantsasutuste juures peamiselt Hollandis ja Iirimaal ning USA väärtpaberid Ameerikas. „Meil on vastupidav võrgustik rahvusvahelistest partneritest, kus varasid hoitakse turvaliselt nii, et need jääksid klientidele kättesaadavaks. Eestis hoiustame vaid väga väikest osa kliendi rahast. Seega on sõja puhkemisel Ida-Euroopas sellel kliendi varade säilimisele ja ligipääsule väike mõju,“ selgitab tegevjuht Lightyeari toimimist sõja puhkemisel.

Kui peaks juhtuma olukord, et kliendil ei ole enam kasutusel seda kontot, kust ta tegi sissemakse Lightyeari kontole või kui seda panka enam ei eksisteeri, siis see ei ole takistuseks Lightyearist raha kättesaamiseks. „Juhul kui kliendi raha on vaja kanda kontole, mis erineb sellest, kust ta sissemakse Lightyeari tegi, olgu selleks mõne välismaise panga või makseteenuse pakkuja konto, siis on Lightyear valmis seda tegema. Selleks peab klient vaid tõendama, et konto kuulub talle,“ räägib tegevjuht ning lisab, et klientidele pole seatud ka piiranguid väljamakstava summa osas.

Lightyeari platvormi puhul on oluline ka see, et platvorm saab turvaliselt edasi toimida võimaliku kriisiolukorra puhul Eestis. „Lisaks kliendi varade hoidmisele Euroopas ja Ameerikas on oluline, et Lightyearil ei ole oma äritegevuse ülalhoidmiseks otseselt tarvis just Eestis omada füüsilist kontorit. Meie andmebaasid ja süsteemid on pilvepõhised, töötajad saavad edasi opereerida olenemata asukohast ning lisaks asub osa meie tiimist Suurbritannias,“ selgitab tegevjuht platvormi toimimist võimalikes kriisiolukordades.

Swedbanki meediajuht Evelin Kivilo-Paas selgitab: „On täiesti mõistetav, et inimesed on mures oma varade ja kohustuste pärast. Ei ole vahet, kas Eestit tabab sõda, toimub riigipööre, suur looduskatastroof või mõni muu kataklüsm (suur katastroof – toim), pankadel on sellisteks ootamatuteks olukordadeks plaanid tehtud. Ka Swedbankil on ootamatuteks olukordadeks talitluspidevuse ja riskijuhtimise plaanid, et tagada panga töö, sh maksete liikumine ja raha kättesaadavus ka kriisiolukordades. Need plaanid on kooskõlastatud järelevalveorganisatsioonidega ja plaane ei tehta ainult paberil. Pankade suutlikkust jätkata erakorralistes oludes klientide teenindamist testitakse korrapäraselt.“

Elutähtsa teenuse osutajate nimekirja kuuluvad pankadest SEB pank, Swedbank, Luminor, LHV ja Coop Pank. Sellesse nimekirjas pannakse ettevõtted, mis on majanduse ja ühiskonna toimimise seisukohalt kõige olulisemad ning mille teenused peavad toimima ka kriisiolukorras. Selleks, et vähendada võimalikust hädaolukorrast põhjustatud sularaharingluse või makseteenuse katkemise mõju Eesti majandusele ja ühiskonnale, on Eesti Pank kehtestanud nendele pankadele toimepidevuse miinimumnõuded.

Toimepidevuse riskianalüüsi ja plaani koostamisel ning ennetavate meetmete kavandamisel peavad pangad arvestama selliste võimalike ohtudega nagu küberrünnak, infosüsteemide ja seadmete rikked, terroriakt, pikaajaline elektrikatkestus, sideteenuste katkestused, aga samuti tänavarahutuste ja epideemiaga. Pankadel peab oma töö tagamiseks olema minimaalselt dubleeritud elektrisisend, andmesideühendus ja andmesideteenuse osutaja ning autonoomne elektritoide peab neil olema vähemalt 24 tunniks. Eesti Panga nõuete järgi on teenuse maksimaalne lubatud katkestuse kestus kuni 12 tundi.

Kui teenuste toimimiseks on nõuded Eesti Pank kehtestanud, siis väljaantud laenudega sõja ajal käitumiseks nii täpseid regulatsioone kokku lepitud ei ole ja pigem ollakse valmis paindlikult reageerima vastavalt riigis tekkinud olukorrale. „Mis puudutab laenulepinguid, siis sarnaselt muude lepingutega ei muutu ka laenulepingud erakorralistes olukordades kehtetuks ja poolte kohustused jäävad kehtima. Küll aga võivad rakenduda teatud erisused. Kriisiolukordades järgivad pangad eriregulatsioone, riigi juhiseid, panga üldtingimusi ja konkreetseid lepinguid. Riik ja pangad võivad omavahel kokku leppides kehtestada erisusi. Näiteks võidakse kokku leppida ühtsed maksepuhkuste andmise põhimõtted vms. Keerulistel aegadel on pangad valmis pakkuma maksepuhkuseid nii laenu põhiosale kui ka intressidele,“ räägib Kivilo-Paas sellest, mis saab laenudega erakorralistes olukordades.

Hoiuste kõrged intressimäärad on viimasel ajal meelitanud inimesi varasemast rohkem tähtajalisi hoiuseid avama. Nii et lisaks aktsiatele ja kinnisvarale vajab kaitset ka lihtsalt kontodel asuv raha. „Finantsasutuse maksejõuetuse korral on pangaklientide vara Eestis kaitstud tagatisfondiga. Tagatisfondiga hüvitatakse hoiused koos kogunenud intressiga kuni 100 000 euro ulatuses,“ selgitab Evelin Kivilo-Paas hoiuste tagamise raamistikku ja lisab: “Lisaks hüvitatakse klientide investeeringud väärtpaberitesse kuni 20 000 euro ulatuses lähtudes turuväärtusest.“

Kuigi Tagatisfond pakub kaitset krediidiasutuse maksejõuetuks muutumisel sõjaolukorra tõttu, tuleb Tagatisfondi puhul arvestada, et selle kaitse kehtib üksnes kehtiva riigikorra ja seadusandluse olemasolul.

Mis puudutab aga Balti börsil kaubeldavaid väärtpabereid, siis Kivilo-Paas selgitab, et Balti börsil kaubeldavaid väärtpabereid, nagu ka teisi Eesti väärtpaberikeskuses registreeritud väärtpabereid hoitakse iga kliendi isiklikul väärtpaberikontol Nasdaq CSD ehk väärtpaberite keskdepositooriumi süsteemis. „Seega ligipääs oma väärtpaberitele ka kriisiolukorras sõltub pigem Nasdaq CSD toimimisest kui konkreetsest pangast. Välisaktsiad, mis on hoitud Euroopa või USA pankades, ei kao kusagile, kui Eestit peaks tabama kriisiolukord,“ lausub Swedbanki meediajuht.

Nasdaq CSD juhatuse liige Kristi Sisa kinnitab, et isikute andmete kadumine Nasdaqi rahvusvahelises süsteemis on ülimalt ebatõenäoline. Oma andmete pärimiseks võib investor välismaal olles lihtsalt minna Nasdaq CSD kontorisse.

“Nasdaqis on olemas testitud äritegevuse järjepidevuse tagamise plaanid, mille kohaselt suudavad Läti, Leedu ja Islandi arveldussüsteemid Nasdaq CSD Eesti filiaali tegevuse üle võtta ja kuna väärtpaberikontode ning väärtpaberiomanike andmeid varundatakse mitmesse andmekeskusesse Euroopa Liidus,” selgitas Sisa.

Isiku juurdepääs andmetele või lausa tehingute tegemine sõltub aga ka muudest asjaoludest, nagu näiteks Eesti pankade äritegevuse järjepidevuse tagamise plaanid, välisriigi pankade ja teiste CSDde juurdepääs Nasdaq CSD-le, internetiühendus ja autentimisteenuste toimimine, T2S ja maksesüsteemide toimimine, börsi toimimine ja liikmete võimalused börsil toimetada.

Sisuliselt aga tähendab see ikkagi seda, et kui okupatsiooni eest näiteks Hispaaniasse põgenenud inimene tahab oma Nasdaqi süsteemis olevate aktsiatega tehinguid teha, siis võib ta jalutada mõnda panka Hispaanias ja seda teha. Selleks on vaja, et see Hispaania pank oleks kas Nasdaq CSD kontohalduriks või selle panga kasutatav CSD (väärtpaberite keskdepositoorium) oleks lingitud otse või läbi mitme CSD Nasdaq CSDga.

Kuigi 2021. aasta sügisel võis jääda mulje, et II samba vabaks laskmisega viidi enamik seal olnud rahast kinnisvaraturule või ostukestustesse, on kahe samba peale kokku kogutud tänaseks juba päris kenake summa. Aasta alguses oli Eestis veidi üle 509 000 isiku, kellel on aktiivne II samba sissemaksete tegemise kohustus ning fondide kogumaht on 4,86 miljardit eurot. III samba pensionikontosid oli jaanuari alguses peaaegu 203 000 ning fondide kogumaht üle 610 miljoni. Ka need ligi 5,5 miljardit eurot otsivad kaitset heitlikus julgeolekukeskkonnas.

„Tulevas kaitseb pensionikogujaid poliitilise riski vastu ennekõike valitud investeerimisstrateegia. Meie fondide vara on paigutatud 3000 maailma suurima börsiettevõtte aktsiatesse, mis tegutsevad edasi ka siis, kui Eestit peaks tabama Ukrainaga sarnane löök. Ehk siis meie fondide vara ei ole paigutatud Eestisse,“ räägib Tuleva juhatuse liige Tõnu Pekk ning lisab: “Peame ju meeles pidama, et kuigi fondijuhil võib olla tore uhkeldada Eesti investeeringutega, siis pensionifondis olev vara on enamiku inimeste jaoks peamine finantsvara ja see peab aitama inimesel maandada ka poliitilisi riske. Meie elu ja sissetulekud on ju muidu täiel määral Eesti riigi riskile avatud. Omame siin kodu, teenime Eestis tegutsevas ettevõttes palka ja ootame pensionieas riigilt siin kogutud maksude arvel pensioni. Seepärast on mõistlik, et sinu pensionifondis olev vara ei ole seotud Eestiga. Selleks ongi globaalselt hajutatud indeksifond hea vahend.“

Juhatuse liikme sõnul on oluline nii see, mis varad on fondis, kui ka see, kuidas varad on hoitud. Seetõttu suunab Tuleva fondide vara aktsiatesse maailma suurima fondivalitseja BlackRocki indeksifondide kaudu, mille osakute registrit peab omakorda maailma üks suurimaid panku, JPMorgan.

„Tuleva pensionifondidele kuuluvad osakud on selles registris eraldi kontol, mille avas meie jaoks Swedbank Eesti. Seda nõuab investeerimisfondide seadus – Eesti pensionifondi vara peab hoidma Eesti krediidiasutusena tegutsev depositoorium. Depositoorium omakorda peab pensionifondi varad hoidma lahus enda ja oma teiste klientide varast. Meie nimel olevat kontot JPMorganis saab siiski käsutada ainult Swedbank Eesti – meie seda otse käsutada ei saa. Ka see nõue tuleneb investeerimisfondide seadusest,“ selgitab Pekk täpsemalt reegleid, mis pensionifondidele on seatud klientide vara kaitsmiseks.

Selleks, et Tuleva pensionifondis olev vara ei läheks võõra võimu käsutusse, on Tuleval kaks olulist takistust, toob ta välja. „Esiteks ei tohi Swedbank Eesti võtta fondi tingimustele mittevastavaid korraldusi täitmisele. Teiseks peab JPMorgan keelduma, mis ka eelduslikult juhtub. Või keelavad lääneriigid võtta täitmisele korraldusi, millega võõrvõim püüab omastada Eesti inimestele kuuluvat vara,“ räägib Tuleva juhatuse liige takistustest ning nendib, et mis praktikas täpsemalt juhtub, kui Eestis peaks võimu võtma võõrriigi väed, ei tea keegi. Kuna Tuleva pensionifondid on asutatud Eestis ning tegutsevad lähtuvalt Eesti seadustest, kujuneb sõja puhul oluliseks ka see, et Eesti jätkaks tegutsemist Eesti seaduste alusel.