Spikker investorile: panganduses leiab häid võimalusi nii kodunt kui ka võõrsilt

Investor ja riigikogu aseesimees Toomas Kivimägi nimetab oma portfellis pangaaktsiate osakaalu “lubamatult suureks”. Kogu portfellist moodustavad pangad 55% ‒ Nordea 20%, LHV 19%, Šiauliu 10% ja SEB 6%. “LHV hind on kui paisu taga kinni. Loodan, et mitte öelda usun, et on vaid kuude küsimus, millal ta murrab sellest “tõkkest” läbi,” kirjeldab ta oma sõnul enda lemmikaktsiat.

Kivimägi sõnul on LHV agressiivselt mahte kasvatav ja hästi juhitud pank, nimetades eriti müstiliseks aktsia hinna liikumist, mis 2021. aasta 60 miljoni euro suuruse kasumi juures püsis 4,5 eurot ning selle aasta prognoositava 150 miljoni eurose kasumi juures on 3,2 eurot. Mõned aastad tagasi Ühendkuningriigis avatud filiaali potentsiaalist on Kivimägi sõnul kasutatud maksimaalselt 10%. “Mõistagi pole Ühendkuningriigis raha teenimine kellelegi garanteeritud, iga ettevõtmine on risk, aga loodan ja usun, et LHV oskab enamikust paremini.”

Samas tõdes ta, et tagasivaatavalt pole need olnud liiga head investeeringud, kuid leevendust on pakkunud väljamakstavad dividendid, mis Nordea ja SEB puhul ulatuvad 7-8%ni aastas. “Ent kõlab mõneti paradoksaalselt: mida kehvem tootlus minevikus, seda suurem potentsiaal tõusuks tulevikus,” ei kaota ta lootust, tuues välja, et kõigi tema portfellis olevate aktsiate hinna ja kasumi suhe on langenud 8 kanti, mis mõjub igati atraktiivsena.

Analüüsimaja Enlight Researchi asutaja ja analüütik Mattias Wallander leiab, et praegu Baltikumi pankade laenuportfellide tervislikule seisule vaatamata võib uueks aastaks prognoositud majanduskasv sundida neid oma laene ümber korraldama, mis tooks kaasa ka teatud halvenemise. Samas, kui ta peaks praegu ostma mõne panga aktsiaid, siis toob kindla kriteeriumina välja suure veamarginaali olemasolu, mis tähendaks P/B suhtarvu alla 1. “Praegu vastab sellele nõudele ainult Šiauliu Bankas.”

Baltikumi pangaaktsiate suhtarvudest ei leia analüütik midagi tähelepanuväärset, kuid lisab, et praeguses turuolukorras, kus kogu sektor teenib tipptasemel kasumeid, on seda tegelikult keeruline hinnata adekvaatselt.

Analüütik annab investoritele soovituse vaadata hoopis pankade intressitulude allikaid, kust näeb, kui palju “vaba raha” saavad nad Euroopa Keskpangalt ehk maksumaksjatelt. Näiteks LHV on tänavu üheksa kuuga teeninud Euroopa Keskpangalt intressitulu 101 miljonit eurot. Kogu üheksa kuuga teenitud intressitulu ulatus 330 miljoni euroni. Wallanderi sõnul leidub siin LHV jaoks tõeline jackpot. Enamik riike on sellele maksumaksjate tehtud “kingitusele” rakendanud pangamaksu, kuid Eestis seda ei ole.

Leedu pankade tulust moodustab Euroopa Keskpangalt saadud raha palju väikesema osa ning neil on kehtestatud ka pangamaks. Samuti näeb Wallander, et järjest kahanev euribor hakkabki rohkem mõjutama selliseid panku nagu LHV, kes saavad suurema osa intressituludest Euroopa Keskpangalt.

“Euroopa Liidu pangad on ajaloolises mõistes ühe kõige suurema bürokraatia alla maetud, mida kunagi panganduses läbi ajaloo on nähtud,” kirjeldas LHV portfellihaldur Kaius Kiivramees lisaregulatsioone, mis pangandusregulatsioonide kaudu viivad läbi liiduülest kliimapoliitikat. Portfellihalduri sõnul oli sarnane olukord ka USA panganduses, kus praegu käib täielik kannapööre.

Kiivramees selgitas, et kui Euroopa pangad võtsid üle kõik Baseli globaalsed regulatiivsed soovitused kõige tugevamal kujul, siis USAs jõuti juba mõni aeg tagasi punkti, kus nähti, et ettevaatavalt lisaregulatsioonide juurde panemine ei ole ratsionaalne. “Sellel oleks laenajatele selge negatiivne mõju ning uue presidendi Donald Trumpi all on panganduses oodata hoopiski suuremat dereguleerimise lainet.”

Kiivramees usub, et USA finantssektori regulatsioonide muudatus raputab pangandust globaalselt, millest tulenevalt on Euroopa Liidul kaks võimalust. “Euroopa on sunnitud üle vaatama oma regulatsioonide positsiooni lähiaastatel või leppima, et muutub rahvuspark-muuseumiks.”

Liigse bürokraatia alla maetud Euroopa ja lõdvem USA pangandussektor paneb piirkonnad globaalse konkurentsi suhtes väga erinevasse seisu, mille mõju lähiajal veel süveneb, tõdes portfellihaldur. Regulatsioonide tõttu kapitali hinna muutus ettevõtete ja eraisikute jaoks paneb Euroopa ettevõtluskeskkonna konkurentsisuutlikkuse võrreldes USA ettevõtetega veelgi kehvemasse olukorda. “Lihtsustatult võib mõelda, et igasugune lisaregulatsioon muudab kapitali kallimaks neile, kes soovivad võtta laenu – teha investeeringuid, osta kodu.”

Üks viis, kuidas Euroopa pankade efektiivsust natuke parandada, oleks Kiivramehe sõnul konsolideerimine. “Aga ka siin on sakslased seda meelt, et itaallased Saksamaa panku omada ei tohiks. Ühisturg? Mis? Kellele? Ainult sakslastele, et nemad saaksid teistele riikidele eksportida tööstuskaupu?”

Tugevaima trendina praeguses maailmas näeb Kiivramees deglobaliseerumist, mis jagab maailma laias laastus kaheks ning mis tähendab investeeringute mahu suurenemist ennekõike USAs. Tema sõnul tekivad siin selged võitjad ja kaotajad, mille jooksul on iga piirkonna enda teha, kummale poolele ta jääb ja milline saab olema valu. “Aga selgelt tollitariifideta kaubandusülejäägiga ekspordiriigid saavad siin lahingus starti minnes lühikese tiku.”