Metsavannid: kaks tundi looduses teeb une ja tuju heaks

Meie Mikita on poeet, Li aga rõhub oma tänavu kevadel ka inglise keeles ilmunud raamatus “Metsavannid: kuidas puud aitavad leida tervist ja rõõmu” rohkem teadusele, vahendab Business Insider.

“Metsad on hämmastav ressurss. Nad annavad meile kõike, mida eksisteerimiseks vaja. Nad toodavad hapnikku, puhastavad õhku, mida hingame, ja vett, mida joome. Jõgede kallastel takistavad nad üleujutusi ja mäekülgedel erosiooni. Nad annavad meile sööki, kehakatet ja varjualust ning materjali mööbli ja tööriistade valmistamiseks. Lisaks sellele on metsad alati aidanud meil ravida oma haavu ja tervendada haigusi. Iidsetest aegadest on nad leevendanud meie muresid, rahustanud meelt ja aidanud meil taastuda ja meid värskendanud. Kuigi oleme seda alati sisemiselt tajunud, pole kuni hiljutise ajani leidunud selle kohta kuigi palju teaduslikke tõendeid,” kirjutab Li oma raamatus.

Autori sõnul tähendab shinrin-yoku ehk metsavannide võtmine enda marineerimist metsaõhus. “See ei ole treening, matkamine ega sörkimine. See on lihtsalt looduses olemine, loodusega ühendusse astumine oma meelte – nägemise, kuulmise, maitsmise, haistmise ja katsumise kaudu,” selgitab ta ja lisab, et toas kasutame tavaliselt ainult oma silmi ja kõrvu, kuid õues saab nuusutada lilli, tunda värske õhu maitset, vaadata puudlehtede värvi muutumist, kuulata linnulaulu ja tunda tuult oma nahal. Tuleb ainult meeled avada.

Algas metsakaitsekampaaniast

Kui inimesed Jaapanis 1980ndate alguses metsavannide võtmist alustasid, tegid nad seda talupojamõistuse baasil. Intuitsioon ütles, et küllap metsailu mõjub hästi. Shinrin-yoku mõiste leiutas 1982. aastal tollane Jaapani põllumajandus-, kalandus- ja metsandusminister Tomohide Akiyama, kelle arvates vajasid jaapanlased looduse abil tervendamist. See mõte oli ka metsakaitsekampaania osa. Mõeldi, et kui julgustada inimesi oma tervise nimel metsa minema, siis küllap tekib neil ka motivatsiooni metsade eest rohkem hoolitseda ja neid kaitsta.

Kampaaniana alanud kombele tuli teadus taha alles 2004. aastal, kui metsade ja inimeste tervise vahelised seosed Jaapani teadlaste poolt tõsimeeli uurimisele võeti. “Koostöös mitmete valitsusasutuste ja akadeemiliste organisatsioonidega aitasin luua Metsateraapia uurimisrühma, mille eesmärk oli avastada, miks puud meie enesetunnet ikkagi parandavad,” kirjutab Li. “Järgmisel aastal võtsin jalge alla tee mägises Nagano prefektuuris asuvasse Iiyama linna, kaasas 12 tervet keskealist Tokyo ärimeest, et teha nendega esimene teaduslik metsavannireis.” Li lisab, et Iiyama metsad on ühed ilusamad ja rikkumatumad kogu Jaapanis.

Li sõnul saigi Iiyamas esimest korda selgeks, et metsavannid võivad aktiveerida immuunsüsteemi, tõsta energiataset, leevendada ärevust, depressiooni ja viha, maandada stressi ning viia inimese lõdvestunud seisundisse.

Selle uurimistöö tulemusena sai Iiyama 2006. aasta aprillis esimesena riikliku metsateraapia sertifikaadi. Tänaseks on Jaapanis juba 62 sellist sertifitseeritud roheteraapia kohta, mille raviomadused on ametlikult järele katsutud ning sealseid metsaradu läbib aastas 2,5–5 miljonit inimest.

“Oleme tänaseks teinud palju uuringuid ja kogunud hiiglasliku koguse andmeid sadadelt inimeselt. Näiteks avastasime, et metsavannid aitavad inimestel magada. Seda aspekti uurisin ma ka nende esimeste Tokyo ärimeestega,” sõnas Li. Uuringus osalenud inimesed tegid päevas kaks kahetunnist metsajalutuskäiku, ühe hommikul, teise pärastlõunal. Kahetunnise jalutuskäigu pikkus oli umbes 2,5 kilomeetrit – umbes sama vahemaa, mille inimene läbiks oma tavalisel tööpäeval.

Li mõõtis jalutajate uneaktiivsust nii enne metsareisi, selle ajal kui ka järel monitoriga, mis loeb kokku, mitu korda inimene une ajal liigutab. Vähem kui 40 liigutust minutis tähendab, et inimene magab.

Tokyo ärimeeste peal töötas

Enne metsavanne magasid Tokyo ärimehed keskmiselt 383 minutit. Reisi ajal tõusis see näitaja 452 minuti peale ja pärast reisi oli 410 minutit. Li sõnul on see tõend sellest, et metsavannid parandavad une kvaliteeti isegi siis, kui füüsilise liikumise hulk on sama, mis ta oleks tavalisel tööpäeval.

Teine uneuuring viidi aga läbi juba unehäiretega inimeste peal. See grupp jalutas iga päev kaks tundi Ryukoku metsas ja võrreldi nende und enne ja pärast jalutuskäike. Tulemuseks saadi, et osalejate keskmine une kestus suurenes 15% ehk 54 minuti võrra ja ka nende unekvaliteet paranes. Samuti olid osalejad jalutuskäigu järel märkimisväärselt vähem ärevad. Ühtlasi järeldati, et pärastlõunased jalutuskäigud mõjutasid unekvaliteeti paremuse suunas rohkem kui hommikused.

Li sõnab, et hea uudis on, et ka vähene looduses veedetud aeg mõjub tervisele hästi. Kahetunnine metsavann aitab inimesel tehnoloogiast välja lülituda ja tuua ta kohale pragusesse hetke. Li kinnitab, et tänaseks uuritud ka metsavannide teisi tervendavaid omadusi ja leidud veel hulgaliselt head.