Praktika ja praktikandid – tüütu kohustus või põnev väljakutse?

Toomas Tamsar nendib, et kohe kindlasti ei saa tänapäeval väita, et praktika on noorte jaoks pelgalt tüütu kohustus. „Eelmisel aastal korraldasime 500 noore seas küsitluse, millest selgus, et 90% noortest peab praktikat oluliseks ja nad ootavad praktilise töö osakaalu suurendamist õppetöös. Nad mõistavad, et praktika annab võimaluse lihvida koolis kogutud teadmisi ja oskusi reaalses töökeskkonnas. Kuigi on endiselt õppureid, kes soovivad praktika kaudu endale vaid õppekavasse linnukese kirja saada, siis üha enam kuuleme positiivseid lugusid aktiivsetest ja kohusetundlikest praktikantidest.”

Ettevõtted värbavad praktikante eelkõige soovides leida võimalikke tulevasi töötajaid. Tamsari sõnul selgub praktika käigus kiiresti, missugused on noorte teadmised ning, mis veelgi olulisem, kas neil on töötahet ja pealehakkamist. „Eesti ettevõtted on üldjoontes väga avatud nii kutse- kui üliõpilastest praktikantidele. Meie küsitlused on näidanud, et sajast ettevõttest 80 on valmis enda juurde praktikante võtma. Seejuures on aasta-aastalt kasvanud huvi välistudengitest praktikantide vastu – neid on valmis praktikale võtma ligi kolmandik ettevõtjatest.”

Ta lisab, et praktikakohtade loomist ei takista tööandjate huvi puudumine, vaid pigem saavad saatuslikuks praktilised probleemid nagu juhendajate suur töökoormus või siis praktikaga kaasnevad lisakulud. „Näiteks parima praktikakoha konkursi silmapaistvatest ettevõtetest on näha, et juhendajad on motiveeritud ja soovivad ise panustada noorte koolitamisse. Üks pool on kindlasti see, et praktikat juhendades on võimalus saada aimu uutest lähenemistest ja suundadest – juhendaja areneb samuti. Küll aga on praktikandi koolitamine eraldi töökohustus ja nõuab palju aega. Seega on oluline, et tööandja väärtustaks juhendaja ajalist panust ja tunnustaks juhendajaid tehtava töö eest.”

Praktika on sageli noore esimene tõsine kokkupuude õpitava erialaga. Sellega loob ettevõte esimesed emotsioonid ja reaalse kogemuse ning noor saab kinnitust, kas õpitav eriala üldse sobib talle. Praktikale minekuks on üldiselt õppekavas kindlaks määratud teatud periood, mis sõltuvalt erialast langeb enamasti teisele õppeaastale. Tamsari sõnul on peamine, et õpilane ise tunneks piisavat valmisolekut ja omaks juba teatavat teoreetilist baasi. Töökohas sulandumiseks ja tööandjale väärtusliku töö tegemiseks võiks noor praktikal olla pikemalt kui pelgalt mõni nädal.

Kui ettevõtetelt uurida, kuidas nad praktikante leiavad, siis lisaks suuremate ettevõtete kandideerimiskeskkondale ja kodulehel avaldatavale infole antakse täna oma valmisolekust praktikat pakkuda teada ka otse koolidele, kus sobivaid erialasid õpetatakse. Ametikoolide direktorid ei salga, et tegelikult otsivad nad praktikakohti oma õppuritele ka ise, sest neile on oluline, et õpilased saaksid enne tööturule sisenemist hea praktikakogemuse ja kompetents suureneks kogu sektoris. Nii luuakse tulevasele spetsialistile vundament tulevaseks karjääriks.

Eesti Tööandjate Keskliidu soov on tunnustada silmapaistvaid praktikante ja praktikaettevõtteid ning neid eeskujuks tuues innustada noori praktikasse tõsiselt suhtuma ja üha uusi ettevõtteid praktikante värbama. See on põhiline põhjus, miks keskliit korraldab juba kolmandat aastat konkurssi „Praktik Cum Laude”. Konkursi eesmärk on tunnustada säravaid praktikante, kes praktika käigus oma oskusi arendavad.

„Paljud ettevõtted on praktika teema enda jaoks hästi läbi mõelnud ja neil on kindel nägemus sellest, miks nad praktikakohti pakuvad. On ettevõtteid, kes vaatavad teemat laiemalt – tänu praktikale koolitakse vajalike oskustega tööjõudu mitte ainult endale, vaid kogu sektorile,” kiidab Tamsar. „Praktikakorralduse käigus saavad ettevõtted hea pildi sellest, mida ja kuidas koolides õpetatakse, ja saavad anda koolidele tagasisidet. Niimoodi kaasa rääkides saavad tööandjad lähendada tööturu vajadusi ja koolis õpetatavat. Lisaks hindavad tööandjad praktikante selle poolest, et nad toovad ettevõttesse uusi teadmisi ja praktikante juhendades arenevad juhendajad. Seega on igale tööandjale praktikantide võtmine pikemas perspektiivis ainult kasu toov tegevus.”

Kuigi Eesti Tööandjate Keskliit soovib, et praktikakohtade pakkumine oleks iga ettevõtte jaoks normaalsus, teame, et kõigil sellist võimalust pole. Paljud suured ettevõtted on aga välja töötanud kindlad reeglid, kuidas praktikante ettevõttesse leitakse. Sageli on hea mainega kohtadesse praktikale isegi rohkem tahtjaid, kui suudetakse vastu võtta. Praktikakoha maine levib kiiresti, sellest sõltub, kas töötajaid on järgnevatel aastatel kerge või keeruline leida.

Tamsari sõnul on ettevõtete jaoks praktikantide värbamine atraktiivne siis, kui nad näevad sellest oma ettevõttele kasu. „Tööandjate vaatenurgast on oluline, et koolis noortele õpetatavad teadmised-oskused käiksid käsikäes tööturu reaalsete vajadustega. Ning kui praktikal käivad noored on motiveeritud ja särasilmsed, siis on tõenäoline, et sama firma võtab ka järgmisel aastal endale praktikante.”

Seega selleks, et kõik osalised oleks rahul, tuleb soodustada koostöö tihenemist koolide ja ettevõtete vahel, näiteks on suureks abiks praktikajuhendajatele koolituste pakkumine. „Kui tahame, et rohkem ja eri suurusega ettevõtteid oleks suutelised praktikante läbimõeldult juhendama, peaks ka riik seda tegevust soosima – olgu selleks juhendajatoetused või arvestamine hangetel osalemisel,” märgib tööandjate keskliidu juht.

Igal aastal keskmiselt 200 noort praktikale võtva Eesti Energia personalidirektori Tiina Drui sõnul on nende ettevõttes praktikante väärtustatud kogu pika ajaloo vältel. „See traditsioon on saanud kõikides Eesti Energia ettevõtetes ja üksustes töökultuuri loomulikuks osaks. Meie praktikantide erialane spekter on väga lai – kui mitte kõige laiem kogu Eestis. Võtame praktikale IT-, erinevate inseneriharude, finants-, analüütika, õigusteaduse, personali-, kommunikatsiooni-, turundus- ja ka keskkonnaerialade tudengeid. Rahvusvahelikeks ettevõtteks arenedes laiendame järk-järgult parimat personalipraktikat ka väliriikides asuvatule üksustele.”

Lisaks on Eesti Energias töötajaid, kes ka ise oma haridustaset tõstavad ja kellel on samuti vaja praktika läbida. Nii võib öelda, et koos oma töötajatest praktikantidega on ettevõttes praktikal aastas koguni ligi 300 õppurit nii kõrgkoolidest kui ka kutseharidusõppeasutustest!

Eesti Energia on töötanud välja sisemise praktikandikonkursi, mis Drui sõnul on tegelikult klassikaline ja lihtsustatud värbamisprotsess. Vähemalt kaks korda aastas – kevadel ja sügisel – kuulutatakse meediakanalites, tööportaalides ja kodulehel välja konkurss praktikakohtadele, samuti jagatakse alati infot ka otse õppeasutustele. Seega on igal õppuril, kes soovib Eesti Energias kätt proovida, võimalus kandideerida ühele või mitmele talle sobivale praktikakohale ja osaleda värbamiskonkursil. Huvi ettevõtte vastu on suur, näiteks 2018. aasta kevadise praktikakonkurssi käigus esitati kokku üle 800 CV.

„Meile on oluline, et süsteem oleks võimalikult paindlik, arvestaks nii äri võimalusi kui ka praktikantide soove. Tähtis on see, et praktikakogemus oleks positiivne ja väärtuslik nii praktikandile kui ka juhendajale, et praktika läbinul tekiks soov ettevõttesse tagasi tulla ja juhendajal võtta uusi praktikante järgmiseks perioodiks,” selgitab personalidirektor.

Korralduslikust poolest rääkides lisab ta, et konkursi käigus valitakse praktikale sobivamaid kandidaadid ja määratakse igale praktikandile juhendaja, kellega lepitakse kokku praktika jooksul saavutatavad eesmärgid ja ülesanded. „Enamikul juhtudel maksame praktikaülesannete täitmise eest ka töötasu. Sellega anname vastutust ja võimaldame luua organisatsioonile praktika käigus lisaväärtust. Praktikaperiood on väga individuaalne kokkuleppeline küsimus, periood võib varieeruda ühest kuust kuni poole aastani. Kui üksuses on võimalus andekat praktikanti ka tööle jätta, kasutame võimaluse ära!”

Praktikajuhendajatest kõneldes ütleb Tiina Drui, et Eesti Energias praktikajuhendajaid spetsiaalselt ei otsita. „Kui üksuses leitakse, et võtame praktikandi, siis tavaliselt leidub ka tublisid kolleege, kes on valmis praktikat juhendama. Praktikakorraldus on mõlemale poolele väärtuslik ja juhendajad saavad praktikaperioodiks endale praktikandi näol sisuliselt abijõu, praktikandi vaatenurga kaudu avaneb võimalus vaadata tööprotsesse värske pilguga, saada uusi teadmisi ja nippe, mida edaspidi tööprotsessides kasutada, arendada iseenda juhtimiskompetentsi ja, mis on kõige olulisem, valmistada üksusesse ette järelkasvu. Pakume oma juhendajatele arenguvõimalusi värbamis- ja juhendamisoskuste arendamiseks ning praktika lõppemisel küsime saadud praktikakogemuse kohta ka tagasisidet. Senised tagasiside tulemused kinnitavad, et kõik praktikajuhendajad on valmis uuesti praktikantidega tegelema.”

Toomas Tamsari sõnul on oluline, et noored saaksid esmase praktikakogemuse erialaõpingute varajases faasis, sest see aitab proovida valitud eriala sobivust. „Mõni kiindub oma erialasse veelgi enam ja teine leiab, et see siiski pole tema tee. Aga ainult vaatluspraktikast ei piisa, praktika on osa mis tahes spetsialisti ametlikust väljaõppest ja noor peab saama nii-öelda käed-külge-meetodil oma koolitarkust töösituatsioonides proovile panna!”

Ericsson Eesti AS-i praktikant, Tallinna Tehnikakõrgkoolis elektroonikainseneriks õppiv Eerik Martma meenutab oma esmakogemusi infotehnoloogiaettevõttes: „Mind võlus, et ettevõte tegeleb uue sidetehnoloogia arendamisega, mis ühtib minu huvidega. Esmamuljena tuletas töökoht meelde sipelgapesa – kõikjal on inimesi, masinad töötavad, liinid liiguvad lakkamatult ja kõik töötavad ühtse eesmärgi suunas.”

Temal soovitas Ericssoni inseneripraktikale kandideerida kursusekaaslane elektrimasinate projekteerimise tunnist, kes oli Ericssonis praktikal olnud. Lõplikult Ericssoni kasuks otsustas noormees mõni nädal hiljem TTÜ Võti Tulevikku karjäärimessil.

Eerik Martma praktika ametikohaks on verification engineer – ta kontrollib eri mõõteseadmetega detailide ja komponentide vastavust, jälgib detaili parameetreid ning kontrollib värvi ja spetsifikatsioonile vastavust. Ta nendib, et põhilised oskused, mis on praktikal kasuks tulnud, on ta saanud koolist: näiteks elektrilaborid, kus tegeleti kohalike masinatega, ning insenerigraafika tunnid, mis on aidanud jooniseid analüüsida.

„Esimesel nädalal näidati ja räägiti kuidas laboris olevad mõõtemasinad töötavad. Järgneval nädalal harjutasin koos juhendajaga nende masinatega tööd tegema. Kolmandast nädalast alustasin tööd rohkem iseseisvalt ja neljandast nädalast sain juba ise hakkama ka keerulisemate töödega. Kontakt juhendajaga on väga hea ja ta on alati olemas, kui mul tekib küsimusi. Mind kaasatakse algusest peale võrdselt kõigisse tegemistesse,” kiidab Eerik Martma Ericssoni praktikatöö korraldust. Tänaseks on talle tehtud ka tööpakkumine ja nii püüab ta edaspidi kooli ja tööd ühildada.