Puhkus Roomas

„Mis teile Roomas kõige rohkem meeldis?“ küsisid ajakirjanikud filmis „Puhkus Roomas“ kütkestavalt Audrey Hepburnilt alias printsess Anne’ilt, kes seal paar päeva veetnuna romantilisse seiklusse sattus. „Rooma... Rooma ise...,“ pudenes pärast pikka vaikust üksnes ta huulilt. Nii sõnatuks võttis see igavene linn, kus otse silmade ees lahtirulluva ajaloo taustal pulbitseb elu just sellisena, nagu seda igaüks siin ja praegu elada soovib.

Või jättis nende suursuguste väljakute ja käänuliste tänavate, antiikskulptuuride ja vulisevate vete taustal noore naise südamesse jälje hoopis üks kindel inimene, kellega koos Piazza Spagnal ehk Hispaania väljakul jäätist limpsitud, Kapitooliumi künkal jalgu puhatud, kätt valetajaid hammustava kivist suu ehk tõerääkija sisse pistetud, kohvikus kokteili joodud ja õhtul Tiberi kaldaäärses restoranis tantsimas käidud. Printsess Anne elas Roomas läbi oma esimese armastuse, lillena õitsev telliskividest ja marmorist linn oma eripalgelises rikkalikkuses teda toetamas. Igavene Linn inspireerib mõtlema ja tundma, sügavamaid kultuurikihte avastama, aga ka pealiskaudselt meelt lahutama. Kuid sõita Rooma ja lootma jääda, et küll midagi juhtuma hakkab, siiski ei saa.

Rooma ise on (aja)lugu suure tähega ja nõuab seda ka külalistelt. Et teid vääriliselt vastu võetaks, peavad igaühel teadmised ja fantaasia kaasas olema, millest oma Rooma lugu luua. Ilma selleta sihitult ringi lonkides ta täit naudingut ei paku. Kui tema kontuurid jäävad tähenduste värvidega täitmata, on kauni vaate taga tühjus. Teadmata, et Colosseumis pidasid gladiaatorid veriseid võitlusi kümnete tuhandete pealtvaatajate ees või et Rooma foorumil vaidles kärarikas rahvakoosolek, tülitses tribunal ja kõrgusid templid, need paigad teid ei kõneta. Teadmata vanade roomlaste ajalugu ja elukombeid pole templite ja termide varemetes jalutamine pooltki see, mis ta olla võiks.

Nii on soovitatav Rooma teed jalge alla võttes eelnevalt tagasi ajalukku vaadata ja meeldivaks ajaveetmiseks kallim või sõbrad kodust kaasa võtta. Siis pakub Rooma teile kõike, mida ainult soovite.

Istuda kuumas päikesepaistes krohvivärviliste varemete lävel ja lasta sajanditel voolata; meenutada, fantaseerida ja unistada. Marssida läbi Tituse võidukaare alt, võtta rahvast kihavalt Piazza Navonalt jäätis ja minna kohtumispaika Hispaania väljakule. Kirjutada seal mõnel trepimademel koha leidnuna sõpradele postkaarte. Lihtsalt seisatada ja hingata sisse ajaloo hõngu, mis on otse silmade all. Jalutada taevasse kõrguvate sammaste taustal lõpmatusse ning imetleda loojangupalangus hiilgavaid keisripaleesid ja kirikuid. Istuda õhtul tulede säras kõigi jumalate templi Pantheoni sammaste all ja vaadata tema kuplit läbistava ümmarguse linnusilma kaudu taevast. Põigata vanalinna Trastevere põnevatele tänavale, uidata Tiberi kaldail ja lugeda sildu, millest saab üle minna. Sant?Angelo sild samanimelise kindluse juures on lihtsalt nii ilus ja romantiline, et lausa kohustuslik. Seal läheduses suudles printsess Anne oma Bradleyga esimest korda.

Otsida vanasid freskosid, uhket Kapitooliumi emahunti, keiser Augustuse kuulsat marmorskulptuuri, reljeefile jäädvustatud Aphrodite sündi, Rafaeli ja Caravaggio maale. Muuseumid ja kirikud lausa pakatavad kunstiaaretest. Veneetsia väljak pimestab oma kauniduses. Ja Rooma peibutavad purskkaevud, igal pool purskkaevud! Ainuüksi nemad õigustavad mõnegi arvates Itaalia-sõitu. Nautida värskendavaid pritsmeid uhke Piazza Navona Vana Koleda Paadi nimelise ilusa veesilma äärel või visata marmorkujude silme all münt suursugusesse Trevi purskkaevu. Sest Anita Ekbergi mängida ja õhtutualetis purskkaevus kümmelda nagu filmis „Magus elu“ nagunii ei lubataks, kuid midagi ilusat välja mõelda ja läbi elada tohib igaüks.

Uhke Rooma on samasuguse ülevoolava iseloomuga nagu ta barokne arhitektuur. Tsirkust ja leiba on selle hiigellinna rahvas alati tahtnud ja saanud. Pillav oma restoranide ja ööeluga, ostutänavate ja seal leiduvate nimedega, on nautlev eluviis ja glamuur siin täiesti omal kohal. Nii nagu on kohal ka renessanss, keskaeg ja antiik, kui ainult õige paik üles otsida.

Rooma paavsti kodu ja kindlus Vatikan uhkeldab samamoodi, tema püha Peetri kirik on suurim basiilika maailmas. Sealsamas Sixtuse kabelis koos teiste „palveränduritega“ Michelangelo „Viimse kohtupäeva“ ees kokkusurutuna usud tõesti, et siin peitub midagi imelist ja suurt.

Roomas peab sinus olema tahe näha ja kogeda, elu nautida. Nii püsibki see iidne linn igavesti noor.

Rooma tänavad-väljakud ja neis pesitsevad arhitektuurilised aksessuaarid tõmbavad oma visuaalses esteetikas ja emotsionaalsuses ligi režissööre ja kaameraid.

Rääkimata ajaloolisest kaarte-sammaste keskusest ja Tiberi jõe kallastest. Rooma võlub mängufilmi, tema võidukäik kinolinal algas William Wyleri „Puhkusega Roomas“, kus peaosades veetlevad Audrey Hepburn ja Gregory Peck. Rooma on inspireerinud paljusid kuulsaid filmiloojaid, sh Fellinit, Bertoluccit, Pasolinit, Greenawayd, Tarkovskit.

Matt Damonile tõi kuulsust Tom Ripley roll Anthony Mingella filmis „Andekas härra Ripley“, kus tema kehastatud Tom tuli Rooma Navona väljakul elutsevat miljonärivõsukest Dickie Greenleafi (Jude Law) Ühendriikidesse tagasi viima.

Navona lähedal elas Nicole Kidman Isabel Archerina õnnetus abielus Gilbert Osmondiga John Malkovichi kehastuses Henry Jamesi kuulsa „Daami portree“ ekraniseeringus. Sofia Loren ja Marcello Mastroianni armusid seal Mara ja Rusconina Vittorio De Sica filmis „Eile, täna, homme“.

Trevi purskkaevude ümbruses glamuuritsevad butiigid, kohvikud, klubid, hotellid. Trevi väljaku juuksuris lasi printsess Ann (Audrey Hepburn) Rooma puhkuse ajal lõigata maha oma pikad juuksed. Fellini filmis „Magus elu“ hüppas Trevi purskkaevu Anita Ekberg Sylvia rollis, väsinud öiseil tänavail ekslemisest ja saadetuna Marcellost (Marcello Mastroianni). Kutsudes meest ühinema, järgnes see kaunile naisele

Hispaania väljak on Roomas kohtumispaigaks nii filmis kui elus. Tom Ripley kohtas seal kohvikus Dicki kihlatut Marge’i (Gwyneth Paltrow). Hispaania treppidel söi printsess Ann jäätist ja kohtus oma esimese armastuse, Joe Bradleyga. Sealt algas nende seiklus. Kogu filmi „Puhkus Roomas“ tegevus toimub Roomas, seal on see ka filmitud. Igavatest ametikohustustest tüdinev printsess põgeneb linna ja satub kokku küünilise USA ajakirjaniku Bradleyga, kelle lugu printsessist võib päästa ta karjääri. Koos Roomas veedetud päeva järel mees armub ning omakasupüüdlik ja pettusega saadud lugu jääb ilmumata.

Colosseumis toimus Bertolucci elegantse ja modernse „Konformisti“ lõpustseen. „Arhitekti kõhus“ näitas Greenaway, kui stsenograafiline on Veneetsia väljak. Coppola „Ristiisa“ kolmandas osas tahtis Vatikani tungida Al Pacino ehk Michael Corleone. Peetri kirikus Michelangelo kupli keerdtrepil ajas „Magusas elus“ Marcello taga Sylviat. Jõudnud üles vaateplatvormile, olid nad lummatud Rooma ilust.

Need on vaid mõned näited elamustest filmis ja miks mitte päris elus, mida ühendab Rooma.