Investorid pagevad üleilmselt volatiilsetelt aktsiaturgudelt turvalisematesse riigi võlakirjadesse, et oma raha vähegi päästa. Tormijooksust annavad tõestust võlakirjade tõusvad hinnad ning iga päevaga sammukese nullile lähemale liikuvad tootlused.

- Investor Toomas Foto: Anti Veermaa
Arenenud riikide võlakirjade tootlus on kaugel tulusast tasemest, kuid investorid tormavad sellegipoolest nendesse oma raha hoidma. Bank of America globaalsete võlakirjade tootlust peegeldav indeks läheneb kõigi aegade madalaimale tasemele ning analüütikute sõnul olid võlakirjatootlused isegi süngetel 30ndatel tublisti kõrgemad kui praegu.
Trendile annavad hoogu juurde ka viimased masendavad uudised euroala deflatsiooni ja ettevõtete aktiivsuse kohta. Sel nädalal selgus, et euroala inflatsiooninäitaja kukkus enam kui viie aasta jooksul esimest korda allapoole nulli.
Investorid nõus isegi raha kaotama
Hiljuti teatasid RBS panga analüütikud, et Saksa 10-aastaste võlakirjade tootlus kukub käesoleva kvartali lõpuks 0,13protsendile ning ka negatiivse tootluseni jõudmine pole välistatud stsenaarium. Praegune tase on 0,49% ja nii madalat pole nähtud vähemalt viimase 30 aasta jooksul. Ebakindluse suurenedes on tugevalt kukkunud ka USA riigi võlakirjade tootlused. Jõulueelselt 2,3% tootluse juurest on 10-aastased võlakirjad tänaseks tulnud alla juba 2%-le. Ka USA inflatsioon püsib umbes 2% lähedal. Mis näitab, et investorid on nõus isegi intressimääraga, millega pikemas perspektiivis kaotatakse raha. Ka eurotsooni negatiivse tootlusega riigi võlakirjadesse on investeeritud juba rekordiliselt 1,2 triljonit eurot.
Samas leidub ka minu tutvusringkonnas investoreid, kes on riskantsetelt börsidelt raha ära viinud ning mõneks ajaks Euroopa riikide võlakirjadesse „varjunud“. Seda küll aktiivselt juhitud fondide kaudu, mis investeerivad valitud väljalaskeaegadega konkreetsete riikide võlakirjadesse. Need fondid võivad pakkuda umbes 5-10% tootlust, mis on oluliselt parem nullilähedase intressiga deposiidist. Languse korral on neis fondides ka riskitase madalam kui aktsiate puhul.
Kaalun võlakirjade soetamist
Ka minule on finantsspetsialistide poolt soovitatud portfelli 52%-list sularaha osakaalu vähendada ja see hoopis turvalistesse võlakirjadesse investeerida. Pikemas perspektiivis annaks see vähemalt mõne protsendi tootlust aastas, mis on märgatavalt parem kui kontol raha väärtuse langemist jälgida.
Tunnistan, et praegu pole ma tõsiselt kaalunud raha paigutamist ei arenenud ega arenevate piirkondade riigi võlakirjadesse. Küll aga kaalun selle lähiajal põhjalikult läbi. Lisaks oleksin suure tõenäosusega valmis investeerima ka näiteks Eesti ettevõtete võlakirjadesse. Seda juhul kui siinsele võlakirjaturule elu sisse puhutakse ja väikeinvestorid emissioonidele paremini ligi pääsevad.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Kuidas töötab Tehnopoli tehisarukiirendi, millist tuge idufirmad sealt saavad ja millised ettevõtted on oodatud osalema, sellest räägitakse värskes Äripäeva raadio saates.