Mina ei mahuks Äripäeva koostatud tänavusse Investorite TOPi isegi mitte siis, kui paigutaksin kodubörsile kogu oma varanatukese ja võtaks täiendavate aktsiate ostuks rikastelt sõpradelt 170 000 eurot võlgu, nukrutseb Äripäeva loodud investor Toomas.
- Investor Toomas Foto: Anti Veermaa
Heitsin tabelile siiski pilgu peale, et vaadata, mis on aastaga muutunud. Kuna TOPi mahub kõigest neli naist, võiks keskmist investorit iseloomustada järgnevalt. Ta on mees, kelle lemmikfirmad on Tallink, Tallinna Kaubamaja, Tallinna Vesi, Olympic ning kaks ehitusfirmat Merko ja Nordecon. Ta on paigutanud nendesse keskmiselt ühtekokku ligi miljon eurot.
Tõsi, esikolmikus on naisi koguni kaks, kuid Marie Polli sai Kaubamaja väärtpaberid Mati Pollilt ning Tatjana Liksutova Tallinna Vee aktsiad kuulusid varem tema abikaasale Maksimile. Seega tõsimeelseid naisinvestoreid on tabelis vaid kaks – Monica Pihlak ja Merle Raid.
Kokku on 50 suurimat erainvestorit paigutanud Tallinna börsifirmadesse üle 57 miljoni euro, millest kuude suurimasse on investeeritud 52 miljonit ehk 91%. Kui börsikrahhi põhjas 2009. aastal pääses tabelisse 94 000 euro suuruse investeeringuga, siis praegu peab 50 suurima erainvestori sekka saamiseks paigutama kodubörsile üle nelja korra rohkem ehk 420 000 eurot.
Vahe on veelgi suurem, kui võrdleme esikoha saavutanute investeeringuid. Seekordne võitja on börsile paigutanud sellise varanduse, mis ületab ligi kuuekordselt Arvo Nõgese 2012. aasta 1,8 miljoni eurost investeeringut, mis toona tõi Nõgesele esikoha. Tolle summaga oleks Nõges tänavu alles viies.
Tehniliselt võiks nuriseda
Kui kasutada tehnilist analüüsi, pälviks keskmine Tallinna börsi investor siiski kriitikat. Tegin Danske Banki abil ka tehnilise analüüsi ja selgus, et selle järgi tuleks tüüpilise investori portfellist praakida välja Tallinki ja Olympicu aktsiad. Nimelt võttes aluseks Talinna börsi viis kõige populaarsemat aktsiat, oleks 100 000 eurone mudelportfelli koosseis järgmine: Tallink (30,57%), Tallinna Vesi (27,71%), Kaubamaja (18,34%), Olympic (12,87%) ja Nordecon (10,48%).
Kasutasime tehnilises analüüsis Nobeli majanduspreemiaga pärjatud portfelliteooria rajaja Harry M. Markowitzi teooriat. Mind nõustas Danske Banki privaat- ja välispanganduse säästmis- ja investeerimisvaldkonna juht Vitali Antipov. Selgus, et antud portfelli riskitase on 23,56%, oodatav tootlus aasta jooksul 6,03% ning investeeringu tootlust ja riski võrdlev Sharpe'i suhtarv 0,25 (väga hea aktsiaportfellil on Sharpe'i suhtarv 0,40-0,50).
Parim kombinatsioon
Parim kombinatsioon Tallinna börsi popimatest aktsiatest annab aga riskitaseme 17,45%, oodatava tootluse 6,29% ning Sharpe'i suhtarvu 0,36. Selleks tuleks investoril müüa kõik Tallinki ja Olympicu aktsiad ja osta juurde kõigi ülejäänud ettevõtte osakuid. Programm suurendaks Tallinna Vees osakaalu 56% peale, 56 802 eurole. Tallinna Kaubamaja osakaal kogu portfellis oleks ideaaljuhul ligi 26% ja Nordeconi aktsiaid võiks jääda 17% ringi.
Meeles tuleb aga pidada kahte asja. Esiteks võtsime analüüsis aluseks investori kõrgeimat ehk MiFID 9 riskitaset. Teiseks on tehniline analüüs pigem soovituslik ning oma portfelli kokkupanemisel tuleks eeskätt toetuda fundamentaalanalüüsile.
Ühes olen meie investoritega täielikult ühel meelel. Eesti ettevõtteid võiks börsil olla märksa rohkem. Siit ka üleskutse tublidele ettevõtjatele – tulge lööge kampa, ootame teid!
Seotud lood
Tänane Eesti Ekspress kirjutab oma sahinate rubriigis, et Äripäeva emafirma Bonnier tahab minult osa raha ära võtta.
Kui oleksin läinud aastal ise aktsiatest näpud eemale hoidnud ja usaldanud oma portfelli juhtimisel Danske Banki analüütikute soovitusi ning matemaatilist analüüsi, teeninuks ma aastaga poole suuremat tootlust.
Äripäev ei ole rikkunud kaebaja põhiõigusi, kui avaldas börsiinvestorite edetabeli koos kaebaja isikuandmetega, leidis riigikohtu halduskolleegium, kes toetas andmekaitse inspektsiooni otsust.
Arvutipargi renditeenus on mugav, säästlik ja (tuleviku)kindel. Green IT tegevjuht Asko Pukk usub, et ettevõtete äriline fookus peab alati olema enda põhitegevusel, sektoril, mida teatakse peensusteni, et olla konkurentidest paremad – just selleks vajaliku aja ja raha renditeenus vabastab.