Riigikohtu hinnangul ei rikkunud väljaanne isiku põhiõigusi, kuna
konkreetsel juhul ei saa eraellu tungimist pidada niivõrd intensiivseks, et see kaaluks üle ajakirjandusvabaduse. Lisaks on börsil tegutsemine märgatavalt avalikum kui paljud muud äritegevuse valdkonnad ja suuremate börsiinvestorite vastu on eelduslikult ka suurem huvi.
Kohtuvaidluse põhjustas 11. aprillil 2014 Äripäevas ilmunud edetabel
Eesti börsiinvestorite TOP 50, kus oli viiendal kohal Villu Pavelts. Pavelts esitas andmekaitse inspektsioonile kaebuse tuvastamaks, kas Äripäev on rikkunud tema isikuandmete töötlemise ja avaldamisega tema põhiõigusi ja -vabadusi. Inspektsioon otsustas, et Äripäev pole Paveltsi põhiõigusi rikkunud. Pavelts polnud selle seisukohaga nõus ja kaebas asja edasi.
Riigikohus märgib oma otsuses, et andmete töötlemisele ajakirjanduslikul eesmärgil kehtestab isikuandmete kaitse seadus eriregulatsiooni, mille kohaselt võib isikuandmeid ilma isiku nõusolekuta ajakirjanduslikul eesmärgil töödelda ja avalikustada meedias, kui selleks on ülekaalukas avalik huvi ning see on kooskõlas ajakirjanduseetika põhimõtetega. Ajakirjandusvabadus oleks olulisel määral pärsitud, kui meedias võiks isikuga seotud teavet töödelda ja avaldada üksnes isiku nõusolekul.
Samas rõhutas kolleegium, et avaliku huvi ülekaalukus tuleb kindlaks teha konkreetse juhu asjaolude põhjal, võrreldes andmete avaldamise kasuks rääkivaid asjaolusid tagajärgedega, mida isikule põhjustatakse. Isiku andmete avaldamist ei õigusta pelk erahuvi ega sensatsioonijanu ning ka juba avalikustatud isikuandmete uueks töötlemiseks peab olema seaduslik alus.