Investor Toomas: milline tulevik ootab Tallinkit?

„Harin end vähehaaval, et ühel hetkel osa oma sääste pikemaks ajaks börsile paigutada,“ kirjutas lugeja Taavi. „Olen seni pidanud Tallinkit üheks atraktiivseimaks investeeringuks, kuid murekohana terendab kavandatav Helsingi ja Tallinna vaheline tunnel – kuigi labidat pole kätte võetud, siis kas otsustavate sammude astumine võib Tallinkit juba enne lindilõikamist mõjutada?“ küsis Taavi.

Vara ennustada

Tallink Grupi suuromanik Enn Pant on öelnud, et küsimuse üle, kas ja kuidas mõjutab tunneli võimalik rajamine Eesti ja Soome vahelist laevaliikust, pole mõtet spekuleerida, sest ehitist ei rajata kindlasti lähima 50 aasta jooksul.

Laevafirma omanikuna usub Pant mõistagi, et projekt ei tasu end ära. „See on väga absurdne idee – Prantsusmaa ja Inglismaa vaheline tunnel on käinud kolm korda pankrotis ja seal elab mõlemal pool 60 miljonit elanikku, siin aga mõlemal pool 3 miljonit,“ kahtles ta tasuvuses. Varem on inseneribüroo Sweco koostanud uuringu, mis hindab tunneli maksumuseks 9-13 miljardit eurot ning rajatis tasuks end ära 35 aastaga. Seda ainult juhul, kui tunnelit kasutaks 11 miljonit reisijat aastas.

Ekspertide hinnangul võidakse praegu küll oletada, et plaanitav tunnel avaldab vahemaa läbimise kiiruse poolest laevaliiklusele tugevat survet, kuid tegelikkuses see nii ilmselt olema ei saa. Seda eelkõige seetõttu, et allmaarong võib osutuda terroristidele atraktiivseks sihtmärgiks. „Pomm rongis lülitaks välja kõik rongid, mis sama raudteelõiku kasutavad ning seetõttu tuleb turvakontroll väga tihe – 30 minutiga Helsingisse jõudmisest kindlasti rääkida ei saa,“ ütles Tallinna Tehnikaülikooli emeriitprofessor Enno Reinsalu jaanuaris Õhtulehele.

Tallink end heidutada ei lase

Laevafirma reisijate ning veomahud on kvartalist kvartalisse suurenenud ning nende nimel nähakse vaeva ka tulevikus. Mulle kui investorile teeb heameelt, et Tallinna-Helsingi liinile tuuakse järgmisel aastal uus LNG laev Megastar, mis aitab uudsuse ning kiirusega kindlasti turuosa hoida, kui mitte võita, ning samal ajal ka veokulusid vähendada.

Samuti suurendatakse vedude mahtu Riia-Stocholmi liinil, kuhu suunatakse lisaks seal praegu sõitvale Isabellale ka Tallinna-Stocholmi liinilt Romantika. Romantika asemele tuuakse aga Tallinki praeguse seisuga kõige uuem laev Baltic Queen, mida hakkab Tallinna-Helsingi liinil asendama Austraaliast prahilepingu lõppedes tagasi saabunud Silja Europa.

Lisaks saab Tallink poole oma käibest pardamüügist ning täiendusena tavalisele veoteenusele keskendutakse ka meelelahutusele ning kruiisireisidele – viimast aga loodav tunnel reisijale ei paku ning konkurents selles vallas ei suurene.

Investorina usun laevafirma senise tegevuse põhjal, et Tallinkil on ambitsiooni kasvada ka tulevikus. Samas annan endale aru, et optimistid loodavad tunnelit näha juba 5-10 aasta jooksul – seega jälgin sündmusi tähelepanelikult ning vajadusel jõuan ka riskid ümber hinnata.