• OMX Baltic0,09%271,91
  • OMX Riga−0,16%862,52
  • OMX Tallinn0,33%1 732,68
  • OMX Vilnius−0,22%1 064,37
  • S&P 500−0,04%6 037,59
  • DOW 300,07%43 325,8
  • Nasdaq −0,05%20 020,36
  • FTSE 1000,42%8 136,99
  • Nikkei 2251,12%39 568,06
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,96
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%103,98
  • OMX Baltic0,09%271,91
  • OMX Riga−0,16%862,52
  • OMX Tallinn0,33%1 732,68
  • OMX Vilnius−0,22%1 064,37
  • S&P 500−0,04%6 037,59
  • DOW 300,07%43 325,8
  • Nasdaq −0,05%20 020,36
  • FTSE 1000,42%8 136,99
  • Nikkei 2251,12%39 568,06
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,96
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%103,98
  • 15.06.17, 16:00
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Investor Toomas: mõttekaaslased USA pangast

Pean tunnistama, et olen viimastel kuudel tihti oma konservatiivset strateegiat kiruma pidanud. Kõik võtavad aina börsidelt kasumeid ja minu tootlus näib selle kõrval naeruväärne.
Kidur tootlus teeb meele mõruks.
  • Kidur tootlus teeb meele mõruks. Foto: Panthermedia/Scanpix
Investeerimises kehtib küll tõde, et riskima peab ja mul on olnud viimasel ajal tihti põhjust lugejatele tunnistada, et neil on enam kui head investeerimisideed. Ja kui ma oleksin hüva nõu järginud, oleksin võitnud nii Siauliu panga kui veel paljude teiste heade lugejate soovitatud ettevõtetega.
Nüüd vaatasin aga maikuu portfellitootlust. See oli alla protsendi, ja tunnistan, et tõmbas meele mõruks küll. Kõik võtavad aina kasumeid ja mina oleks justkui millestki ilma jäetud.
Ei jõua valetaja olla
Ratsionaalselt mõeldes olen kindel, et vaba raha hoidmine on praegusel segasel ajal eluliselt tähtis. Ei taha kuidagi tekitada oma portfellis sellist olukorda, et kui näen lootusandvat aktsiat, peaksin selle ostmiseks mõnest investeeringust kahjumiga loobuma. Tõde, et vaba raha annab teatud vabaduse, kehtib vähemalt minu jaoks ka investeerimise puhul. Ning mul on sama põhimõte nagu Warren Buffettil - kui ma ettevõttest päris hästi aru ei saa, siis põrsast kotis ei osta.
Igavesti selle strateegia peal liugu lasta ei saa. Muidugi tahaksin minagi osta odavalt ja müüa kallilt, aga nagu ütles börsikaupleja Alexander Elder mulle Tallinnas: tema teab ainult ühte inimest, kes sellist strateegiat järjekindlalt teha mõistab ja selle inimese nimi on Valetaja. Kaheksandat aastat kestval pulliturul tuleks osta kallilt ja müüa veel kallimalt, kuid see jälle ei lähe kokku passiivse strateegiaga.
 
Fondijuhid suurendavad vaba raha hulka
Sellepärast oli kui palsam hingele küsitlus, mis tehti Bank of America Merryll Lynchi 210 fondihalduri seas, kes haldavad kokku 600 miljardi dollari eest varasid. Fondijuhid ütlesid mõni päev enne „väikest tehnoloogiasektori maavärinat“, et tunnevad maailma börsidel toimuva pärast muret. Mure on lausa nii tõsine, et nad müüvad aina rohkem varasid maha, et kapitali juurde saada.
Handelsblattile kinnitati, et 44 protsenti küsitletutest pidasid aktsiaid praegu liiga kalliks. Internetiaktsiate puhul arvas seda lausa kolmveerand küsitletutest ja osa ütles otse, et nende meelest on tegu mulliga. 84 protsenti fondijuhtidest leidis, et USA börs on praegu investori jaoks maailma kalleim piirkond ja ettevõtete vähenenud kasvuhoog ning taanduvad kasumiprognoosid annavad põhjuse portfell kaine pilguga üle vaadata. Kui mais oli fondijuhtide portfellides ligikaudu 45 protsenti aktsiaid, siis pärast vähenduskuuri viidi juuniks aktsiate osakaal 40 protsendi juurde ning suurendati vaba raha hulka.
Börsikrahh võlakirjadest?
Seda, et börsikrahh tuleb selline nagu oli 17 aasta eest, Saksamaa strateegid ei usu: kui toona oli olukord, kus suurinvestorid aina ostsid ja ostsid aktsiaid ning kulutasid vaba raha ära, siis nüüd on olukord peaaegu et vastupidine.
Aktsiaturgudele suurimat riski näevad nad aga selles, kui võlgades Hiina hakkaks järsult intressimäärasid tõstma. Teine oht võib hiilida ülekuumenenud võlakirjaturgudelt.
Mul hakkas kohe parem.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 21.12.24, 16:39
Hea eeskuju: kaitsevägi hävitas eelmise digikoristuse käigus ca 40 terabaiti digiprügi
Telia Digikoristuspäev toimub juba 31. jaanuaril. Meenutame, kuidas viidi sel aastal digikoristust läbi Eesti Kaitseväes, kus IT-süsteemidest ja seadmetest kustutati kokku kümnete terabaitide ulatuses digikeltsa.

Äripäeva TOPid

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele