Värbamisturundusel on lihtne eesmärk: äratada sihtrühmas tööpakkumise vastu huvi ning soovi kandideerida. Ühes sellega kogu lihtsus paraku piirdubki. Sest ammu on läbi need ajad, mil turu parima tegija napsas see, kes sotsiaal- ja välimeediakanalites kõige kõvemini trummi taob.
- Et koosolekuruumid talentidega täita, tuleb värbamisprotsessi tõsiselt panustada. Foto: Pixabay
Õigupoolest ei algagi edukas värbamiskampaania kanalivalikust, vaid ikka sõnumist. Sõnumist, mis kõnetab sobivaid kandidaate. Ei piisa ka lihtsalt loovast lähenemisest – vaja on tunda oma sihtrühma ning konkurente, et sõnumiga eristuda.
Ära ei tohi unustada ka kolleege, sest just nende abiga muutub sõnumi sisu usutavaks, levides pealekauba veel naturaalsel moel, mitte üksnes makstud kampaania toel.
Kuidas turult parimaid teri noppida?
Mida aeg edasi, seda suuremaks katsumuseks on mõista, milline on usaldusväärne ja praktiline sisu. Meid ümbritsev infomüra on lihtsalt sedavõrd mastaapne. Kel aega süveneda, saab juba täna internetiavarustes ringlevate näidete ja õppevideote põhjal värbamisturundusest päris kena ettekujutuse.
Et aga milleski tõeliseks eksperdiks saada, selleks tuleb pikalt ja põhjalikult, vähemalt 10 000 tundi pühenduda. Kui sellist aega pole võtta, loob Helo Tamme „Praktilise värbamisturunduse käsiraamat“ sest komplekssest teemast palju kiiremini korraliku ülevaate. Autor avab värbamisturunduse põhitõed ja praktilised tööriistad sümpaatselt lihtsas, selges ning süsteemses võtmes.
Värbamine on viimastel aastatel mastaapselt muutunud ja seda suuresti tänu jõulistele arengutele tööturul. See, mis varem töötas, enam ei toimi. Kuidas tööturu üha keerulisemas olukorras parimaid kandidaate leida? Kuidas massist eristuda ning sotsiaalmeedias silma paista? Nendele ja paljudele teistelegi küsimustele leiab vastuse Helo Tamme
„Praktilise värbamisturunduse käsiraamatust“.
Kes mille eest vastutab?
Just selguse loomine on värbamisturunduses möödapääsmatult oluline. Kas või selleks, et osata eesmärke seada, tegevuste tulemuslikkust hinnata, organisatsiooni seesmisi protsesse juhtida ning tööandja saadikuid kaasata.
Enamasti ei kipu selgust just ülemäära olema. Kätkeb ju värbamisturundus endas mitut tahku – peale värbamise reklaami, sõnumit ja sotsiaalmeediat. Need teemad jagunevad üle terve organisatsiooni personali, turunduse ja kommunikatsiooni inimeste vahel, mistõttu on sageli keeruline mõista, kes mille eest vastutab.
Tapeediga talente ei püüa
Värbamisturunduse puhul ei saa üle ega ümber sõnumist, selle kujundusest, kommunikatsioonist ja ka kasutajamugavusest. Kui töökuulutus mõjub tapeedina või karjääri- ja kampaanialehe mobiilivaadet on ebamugav kasutada, pole kaunist kujundusest ning reklaami- ja kommunikatsiooniponnistustest mingit kasu.
Raamatu üks suurimaid võlusid ongi selle struktureeritud sisu, tööriistad ja näited elust enesest, mis loovad soodsa pinnase ise üks korralik värbamiskampaania kokku panna. Siit leiab rohkelt asjalikke soovitusi äppide, programmide ja teiste tehnoloogiliste vidinate kohta, millega soovitud sihtrühmas laineid lüüa. Samuti infot, kuidas värbamisturunduse teenust võimalikult tõhusalt sisse osta. Toob see ju uue valdkonnana personalilauale mitmesuguseid turunduse ning kommunikatsiooniga haakuvaid teemasid ja koostööpartnereid, mistõttu pole tegu tegu teps mitte väheolulise oskusega.
Seotud lood
Arvutipargi renditeenus on mugav, säästlik ja (tuleviku)kindel. Green IT tegevjuht Asko Pukk usub, et ettevõtete äriline fookus peab alati olema enda põhitegevusel, sektoril, mida teatakse peensusteni, et olla konkurentidest paremad – just selleks vajaliku aja ja raha renditeenus vabastab.