Smarkets laseb töötajatel oma palga määrata
Smarkets kui üks Briti kõige kiiremini kasvavaid tehnoloogiafirmasid on võtnud suuna täielikule avatusele. Alustati sellest, et töötajad moodustavad ettevõttes isemajandavad meeskonnad, millest igaühel on oma tegevusväli ja autonoomia töömetoodika valikul. Sammhaaval liiguti üha edasi, kuni jõuti aruteluni: miks me ei võiks omakeskis avalikustada kõigi palganumbreid? Peamine argument selle kasuks oli asjaolu, et nende avalikustamisest tekib probleeme vaid siis, kui palgad ja boonused ei tundu õiglased.
Tulemusena olid töötajad esiti uudishimulikud ja tahtsid teada, milline on nende palk võrdluses teistega, ent kui selgus, et erisus on õiglane, ei pööratud sellele enam tähelepanu. Tänu positiivsele tagasisidele otsustati Smarketsis minna veelgi kaugemale ja lasta töötajatel ise määrata oma palk. Kuidas küll? Ikka läbi usalduse ja läbipaistvuse.
Belgia sotsiaalkaitseministeeriumis on tööpäev kahanenud keskmiselt kuuetunniseks
Kui toonane sotsiaalkaitseminister Frank van Massenhove ministeeriumi juhtimise üle võttis, kandideeris ühele kohale keskmiselt kolm inimest. Pärast suuremat õhkkonna muutust tõusis see arv aga pea 60ni: „Taipasin, et noorem põlvkond lausa põlgab vanamoodsat töötamisstiili. Nad tahavad valida, kus ja millal töötada, kontoriõhkonda ilma eelajalooliste staatusesümbolite, hierarhia ja lõputunnistusefetišita. Kõik seisneb usalduses ja võimaluses oma ülemust hinnata. Võti seisneb paindlikkuse kultuuris.“
Nii saigi tehtud: igaüks sai otsustada, kus ja millal töötab, kaotati ära bürokraatlikud kontrollimehhanismid ja toimingud muudeti kasutajasõbralikeks. Esimese kolme aasta jooksul kasvas produktiivsus 18% võrra, hiljem keskmiselt 10% võrra aastas, samas kui läbipõlemist ministeeriumis praktiliselt ei esine.
Spotify annab lava katsetamisele ja eksimustele
Spotify personaliosakonna direktor Katarina Berg on rõhutanud, et ettevõttes hinnatakse rohkem innovatsiooni kui ennustatavust, et luua uut väärtust. Töötajaid julgustatakse eksperimenteerima ja analüüsima, mis täpselt toimis, mis ei toiminud, mida läbikukkumistest õppida. See asetab töötajatele usalduse, aga ka vastutuse: „Me püüame mõõta seda, mida katse võimaldab, ja teha kindlaks, kas see töötab või lisab väärtust. Kui ei, hülgame plaani.“ Nii põhinevad langetatud otsused realistlikel andmetel, mitte arvamustel või egol. Eksimine on igati teretulnud, kui sellest midagi kaasa saab võtta! Mõnel tiimil on loodud lausa „nihulugude sein“, mis julgustab vigadest õppimist…