Äripäeva täna avaldatud uudis salapärasest andmebaasist tekitas tormi Eesti avalikkuses ning hakkas kiiresti levima ingliskeelses meediaruumis. Igaüks soovis kohemaid kontrollida, kas ka tema number on avalikult kättesaadav. Ebameeldivalt üllatunud olid kõik need, kes pole enda teada oma telefoninumbrit kuskil avaldanud või on selle teenust pakkuva operaatori juures salastanud.
- Juhtkiri Foto: Anti Veermaa
Kõnealuse veebilehe olemasolu näitab, kui kaitsetud on inimeste andmed. Selle teadmisega peaksid internetiajastul küll kõik juba ammugi harjunud olema, kuid iga uus leke või ebaseaduslik andmebaas, millest inimene oma andmed avastab, mõjub külma dušina. Teadmine, et keegi on teadmata kohast enda käsutusse saanud andmed, mida inimene ei soovi avaldada, on äärmiselt ebameeldiv olenemata sellest, missuguste konkreetsete isikuga seotud andmetega on tegu.
Esialgu pole Äripäevale teada, kes on veebilehe looja ning missugustel eesmärkidel on see tekitatud. Samuti pole teada, kuidas on andmebaas loodud. Üks võimalik, esialgu hüpoteetiline seletus on, et veebilehe looja on varastanud inimeste sotsiaalmeediakonto või meilikonto loomise käigus sisestatud telefoninumbrid. Facebooki või gmaili kontot pole enam võimalik luua telefoninumbrit sisestamata. Telefoninumbri sisestamist nõuavad ka paljud teised veebis loodud kontod – muidugi koos lubadusega, et sisestatavaid andmeid kasutatakse ainult turvalisuse tagamise eesmärkidel. Endale sotsiaalmeediakontot või meiliaadressi luua soovival isikul ei ole valikuvõimalust: ta kas annab oma andmed, telefoninumbri sealhulgas, või ta ei saa kontot luua. Samas pole välistatud, et telefoninumbrite andmebaas on tekitatud mitmest keskkonnast alla tõmmatud andmeid ühildades.
Veebileht võimaldab tuvastada telefoninumbri omaniku nime ja asukohamaa telefoninumbri järgi, teistpidi otsingut – numbri tuvastamist nime järgi – otsing ei võimalda. Samas on selge, et saidi haldajal on see andmebaas käsutada ka teistpidi, st andmebaasi valdaja kasutada olevad andmed on oluliselt informatiivsemad. Veebilehel puuduvad aga kontaktandmed ja teave selle kohta, kes on andmebaasi omanik ja avaldaja. Nii on vastuseta ka küsimus, mis eesmärgil on andmebaas loodud ning kuidas võidakse seda kasutada. Ka pole esialgu teada, kui ulatuslik andmebaas tegelikult on.
Üldreegel on, et absoluutse kindlusega kaitstud andmeid ei ole olemas. Teiseks, kõiki olemasolevaid andmeid on võimalik kasutada kurjasti. Muidugi tasub siinkohal meenutada soovitust jätta endast internetiliikluses maha võimalikult vähe isikuga seotud andmeid, ent paljudes keskkondades, sh ametkondlikes institutsioonides, pole see võimalik. Kõik need veebikeskkonnad, mis käsitlevad delikaatseid isikuandmeid, eeldavad mõistagi isiku identifitseerimist.
Eesti andmekaitseinspektsioon on asunud sõsarorganisatsioonide kaudu uurima, kes, kuidas ja mis eesmärkidel on telefoninumbreid sisaldava andmebaasi loonud. Kuna internetis toimetamisest jääb alati maha jälg, saame lähipäevil eeldatavasti rohkem informatsiooni, mida jooksvalt oma lugejatega jagame.
Seotud lood
Äripäev on saanud mitmelt lugejalt kirja, et nende mobiilinumber on saidil whocall.info avalik koos nimega, mida nad kasutavad Facebookis, kuid mis pole nende pärisnimi.
Andmekaitse Inspektsiooni peadirektor Viljar Peep saatis ühisküsimuse teistele Euroopa andmekaitseasutustele, kuna Äripäeva avastatud andmebaas ülemaailmsete mobiilinumbritega on rahvusvahelise sisuga.
Turvalisse ja jätkusuutlikku ühiskonda panustav Forus on igapäevaselt abiks paljudele kaubanduskeskustele. Teiste hulgas Viru Keskusele, mis on Eesti külastatuim ostu- ja meelelahutuskeskus. Forus hoolitseb juba enam kui kümme aastat kõikide tehnosüsteemide eest, teeb elektritöid ning hooldust. Lisaks on aidanud LEED-sertifitseerimisel ja üüripindade ümberehitustöödel.