Kõrgliigasse jõudmiseks tuleb rohkem pingutada

Kolmapäeval avalikustas arenenud tööstusriike koondav mõjukas majandusorganisatsioon OECD raporti Eesti kohta. See raport tuletab meile meelde, et liiga vara on veel rahulolevaks mõminaks ja jala sirgu lükkamiseks. Oleme endiselt liiga vaesed ja peame kõvasti pingutama, et arenenud riikidele kiiremini järele jõuda. Poliitikute suhtluses on praegu loosungite ajajärk ja OECD raporti lühike kokkuvõte võiks olla “Kiiremini edasi”.

OECD ei paku meile soovituste näol mingit imerohtu. Vastupidi, need soovitused kõlavad kahjuks rikkis grammofoniplaadina. Selles pole aga süüdi mitte OECD, vaid meie kõik ehk Eesti ettevõtjad, töövõtjad ja poliitikud. Oleme liiga uimased vajalike muudatuste tegemisel, me ei julge riigi tasandil langetada otsuseid ja eelistame erinevaid ideid kuuma kartulina käest kätte veeretada.

Äripäev koostas pingerea OECD soovitustest, mis tuleb Eestis teostada ning mida kiiremini, seda parem.

1. Kodulaenuintresside tulumaksuvabastuse kaotamine. See meede ei täida oma eesmärki ja on ebaõiglane teiste maksumaksjate suhtes. Riik ei peaks toetama maksusoodustusega kõigi maksumaksjate kinnisvaraostu. Arvestades praegust madalat intressitaset, on selle soodustuse kaotamine ka poliitiliselt valutu.

2. Maksukoormuse nihutamine tööjõult mujale ehk tööjõumaksude järsem alandamine. Valimisprogrammides leiab küll pisukest leevendust, aga nende lubaduste mõju jääb tagasihoidlikuks. Äripäev toetab senist põhimõtet, et tulu teenimise asemel tuleks maksustada kulutamist. Üks idee on tööjõu asemel maksustada kõrgemalt vara, nt kinnisvara.

3. Kõrge lisandväärtusega investeeringute meelitamiseks kehtestada sotsiaalmaksule lagi. OECD küll soovitab sotsiaalmaksu koormust vähendada madalapalgaliste töökohtade puhul, kuid Äripäeva arvates pole see hea ettepanek. Sotsiaalmaksu lae kehtestamine loob eeldused investeeringuteks, mis on suunatud kõrgema lisandväärtusega toodetesse-teenustesse. OECD juhib oma raportis tähelepanu, et Eesti ekspordis annavad tooni madala tehnoloogilise keerukusega tooted, mida on kerge järele teha. Välismaised otseinvesteeringud pole valdavalt sellised, mis suurendaksid tööstuses loodavat lisandväärtust.

4. Kaalumist väärt on OECD soovitus riigil motiveerida ettevõtjaid õppuritele looma praktikakohti sellega, et riik aitab neid praktikakohti rahastada.

5. Tööjõuturu paindlikkuse suurendamiseks tuleb vähendada piiranguid ja bürokraatiat tööjõu palkamisel väljastpoolt ELi. Sisserände kvoodi suurendamise kõrval võiks koostada võõrtööjõu (nt Ukrainast) ligimeelitamise plaani, mis hõlmaks sisseelamisprogrammi, keeleõpet, lasteaeda, kooli jm.

6. Eesti riigijuhid võiksid loobuda jäigast eitavast suhtumisest riigi võlakoorma suurendamisse ja riigieelarve tasakaalu. Laenurahaga majanduse kasvupotentsiaali, nt infra­struktuuri arendamisse tehtud investeeringuid ei ole vaja karta.

7. Eesti kolmesambaline pensionisüsteem vajab tuunimist. Pensionikogujale tuleb anda suurem vabadus riigi loodud maksusoodustuse kasutamisel. Näiteks võiks pensionikogujal olla õigus ise oma pensionifondi kogunevat raha investeerida. See ei pea olema fondivalitsejate monopoolne õigus.

Loetletud seitse ideed võivad tunduda vana supi soojendamisena. Äripäev on nendest ettepanekutest korduvalt kirjutanud. Kahjuks pole neist ükski teostunud, sest poliitikud ei julge enam teha suuri reforme. OECD raport võiks kujutada endast äratuskella, mis äratab meid rahulolust.