Hinnad all, lähme poodi

Kui paar üksikut jõnksu ülespoole välja arvata, on tarbijahinnaindeks viimase aastaga sisuliselt lineaarselt langevat joont näidanud. Võrdluses jaanuar 2015 versus jaanuar 2014 langesid hinnad 1,3%. Viimati jäi tarbijahinnaindeksi muutus eelmise aasta sama kuuga võrreldes alla -1,3% 2009. aasta detsembris, mil muutus oli -1,7%.

Sellises olukorras kõlab toimetuse arvates parim soovitus piltlikult öeldes nii: “Mine poodi!”. Ettevõtte või isikliku rahakoti otstarbekama kasutamise kõrval elavdab see majandust ja aitab deflatsiooni punasest tsoonist kiiremini pääseda.

Lõviosa mõjust nafta arvel

Õigupoolest võiks eeltoodud soovitus mõistagi kõlada hoopis soovitusena minna tanklasse, sest lõviosa suurest hinnalangusest tuleb kirjutada kütuse hinna languse arvele. Rahandusministeeriumi kommentaari järgi oli sarnaselt varasemate kuudega nüüdki hinnataseme peamine mõjutaja odavnev nafta, mis langes jaanuaris ligi kuue aasta madalaimale tasemele. Detsembri ja jaanuari jooksul odavnes nafta koguni 40% ning see on kaasa toonud hindade languse mitte ainult Eestis, vaid enamikus Euroopa riikides.

Tegelikult on näiteks bussifirmad tunnistanud, et bussipileti hinnalangust see kaasa ei too, sest kütuse osakaal piletihinnas on väike ning pigem püütakse varasemaid kulusid katta. Teisalt on selge, et oma mõju on kütuse hinnalangusel pea kõigile kaupadele või teenustele ning transpordilegi tehtavad kulutused on kokkuvõttes aastaga ligi kümnendiku vähenenud.

Teisalt võib võimalus odavamalt šopata ühtlasi sama kiiresti kaduda, kui nafta hind peaks äkiliselt kerkima hakkama. Kütuse hinnalangust on mõnevõrra pehmendanud ka euro kursi nõrgenemine dollari suhtes ning seegi trend võib jätkuda.

Samuti näitab hinnalangus konkurentsi kasvu ja ettevõtjate suhtumise muutumist. Kriisi ajal, 2009. aasta suvel Eesti Päevalehele antud intervjuus tõdes konjunktuuriinstituudi juht Marje Josing, et hind on viimane asi, mida ettevõtja tahab muuta. Ehkki kinnisvarakrahhi alguses oli näha, et ettevõtjad, kes hinnaga julgemalt alla tulid, said vara edukamalt müüdud. “Eesti ettevõtjal esineb seda käitumist, et ta enne kaotab tootmismahus, aga püüab neid väheseid asju müüa endiselt kalli hinnaga,” selgitas ta toona.

Nüüd taas pikaajalises hinnalanguses olles ollakse ilmselt kiiremad reageerima. Kuna suure osa n-ö hinnakorvist moodustab toit, siis iseloomustab see paljuski just toidutoojate, -töötlejate ja -vahendajate käitumist.

Pidev hinnalangus on tegelikult midagi uut, sest mullu paari-kolme languskuu järel olid asjatundjad pigem seda meelt, et tegu on ajutise nähtusega ja peagi pööravad hinnad taas tõusule. Aeg on läinud ja üha enam on hakanud kõlama sellised mõisted nagu stagnatsioon ja deflatsioon.

Sisetarbimine veab kasvu

Samas on viimasel ajal Eesti majanduskasvu vedanud eeskätt sisetarbimine ning selles nähakse võimalust nüüdki. Eelmisel nädalal oma talvise majandusprognoosi avaldanud Euroopa Komisjon prognoosib Eestile sel aastal 2,3% suurust majanduskasvu sügisese 2% asemel.

Samal ajal muudeti sügisese prognoosiga võrreldes oluliselt inflatsiooni väljavaadet – uue prognoosi järgi on Eestis tänavu oodata 0,4% suurust hinnatõusu (sügisel pakuti 1,6%).

Positiivsema majanduskasvu prognoosi täitumisele on siis igaühel meist võimalus lihtsal moel kaasa aidata. Tuleb minna poodi.