Majandusanalüütikuna tuntud Hardo Pajula ühepäevane viibimine Postimehe peatoimetaja toolil ei kuulu ajakirjandusega tehtud eksperimentide hulgas küll kõige kulukamate, aga siiski tragikoomilisemate hulka, kirjutab Äripäev homses juhtkirjas.
- Juhtkiri. Foto: Anti Veermaa
Mäletate veel, kuidas ettevõtja Oliver Kruuda asutas oma meediafirma ja seal hulga raha ära põletas, enne kui asja kinni pani? Ettevõtja
Margus Linnamäe käitumine
Postimehe omanikuna hakkab kangesti Kruudat meenutama.
Äripäeva hinnangul on pidev tõmblemine ja mäng suure neljanda võimu esindajaga ohtlik. Aitab sellest. Postimees pole samasugune ettevõte nagu apteegikett, ta on mõjuvõimas meediafirma, mille sattumine kurjadesse või lihtsalt asjatundmatutesse kätesse võib mõjutada olulisi ühiskondlikke protsesse.
Tõsine äri või imelik nali?
Kui Linnamäe Postimehe omanikuks sai, siis vähemalt alguses võis arvata, et ta tahab tõepoolest ikkagi meediaäri ajada. Nüüd aga tundub, et ta teeb mingit imelikku nalja või tahab Postimehe kes-teab-mis põhjustel kraavi ajada. Loomulikult on ettevõtte omanikul õigus vahetada juhte vastavalt oma soovidele. Keegi ei taha aga sellisel puhul langetada rumalaid otsuseid, sest juhi isik on ettevõtte sujuva toimimise tagamiseks ülioluline.
Linnamäe pole kahtlemata meediaäri ekspert ja tark mees sellisel puhul kasutab häid nõuandjaid. Kes on praegu Linnamäe nõuandjad ja mis huvid on neil endil?
Hardo Pajula kiire käik Postimehesse ja tagasi tundub sedasorti
happening'ina, millest võiks lugu pidada näiteks
Kaur Kender, kellele toimetuste pea peale keeramine on varemgi südamelähedane olnud. Meenutame kasvõi Sirbiga toimunut.
Omanik varjust välja
Kui Linnamäe siiski tõepoolest tahab hakata Postimehega raha teenima, siis tuleb tal hankida endale heade kavatsustega arukad nõuandjad ning lõpetada ka enda pidev varjuhoidmine. Meediakontserni omanik peab suutma avalikkusega normaalselt suhelda ning on halb, kui tema kaudu saab rünnata väljaannet, kahtlustada seda kallutatuses või omanikku ebaeetilistes ärivõtetes.
Rääkimata sellisest lihtsast detailist, et segase siseelu tõttu on Postimehel ühel hetkel aina raskem saada uusi professionaalseid töötajaid. Hardo Pajula tegi küll ilmselt Eesti rekordi peatoimetaja toolil viibimise lühiduses, kuid veidi pikemaid episoode Postimehe võtmetöötaja vahetumises on viimastel aastatel olnud rohkesti. See on juba nagu mingi seebiseriaal, püsivaima peatoimetaja Merit Kopliga peaosas. Mõjub naeruväärsena ja Postimehe tõsiseltvõetavust kõigutavana. Mis on väga halb, sest tõsiseltvõetavus on üks ajalehe tugisambaid, kui seda pole, siis hakkavad ühel hetkel kaduma nii lugejad kui ka reklaamiraha.
Maine parandamiseks tasub Linnamäel lahti teha nii suu kui ka silmad. Rääkida oma plaanidest Postimehe ja teiste endale kuuluvate ettevõtetega ning näha oma valede otsuste tagajärgi ehk seda, millist kahju teeb sisemine tõmblemine ühele ajakirjandusväljaandele. Rohkem stabiilsust ja tarku otsuseid, palun!
Seotud lood
Lindströmi müügitöö eripära seisneb iga tiimiliikme tugevuste ärakasutamises ja arendamises. Just müügiinimeste koolitamine ja vastutuse andmine nende eelistuste põhjal aitab püsivalt leida ja hoida motiveeritud töötajaid, selgub saatest “Minu karjäär”.