Järelmaksu pakkuja ei vaja kabelimatsu

Eile kirjeldasime paberlehes ja veebis olukorda, kus seadus, mille eesmärgiks võitlus kiirlaenukontoritega ja kiirlaenu­turu korrastamine, annab kabeli­matsu paljudele väikesematele ettevõtetele, kes müüvad kaupa järelmaksuga. Nii peavad kasutatud autode, kodumasinate jm kauba müüjad end peatselt finantsinspektsioonis arvele võtma ehk tegevusloa hankima.

Äripäeva toimetuse meelest on tegemist põhjendatult ebaõiglase seadusega sadadele firmadele ja nende tuhandetele klientidele ning seadust tuleks enne jõustamistäht­aega muuta.

Imelik vajadus turgu reguleerida

Praegusel kujul reguleeritakse turgu seal, kus kõik toimib ja probleemi pole. Automüüja ei ole laenu väljastaja, vaid pakub kliendile võimalust tasuda ostu eest osade kaupa.

Seaduse praegusel kujul jõustamine tähendaks, et müüja peaks võtma järelmaksu vahendajaks liisingfirma Tallinnast, mis muudab teenuse kallimaks. Seda juhul, kui pakutav kaup üldse liisingfirma normidele vastab. Lihtsam on ju uusi asju liisida. Kuna seadus omab tagasiulatuvat mõju, tuleks ka senikehtivad lepingud tegelikult päevapealt lõpetada. Tundub imelik.

Kas keegi kujutab ette, et mõni Lõuna-Eesti väike kasutatud autode müüja läheb ja viib end vastavusse krediidiandjate ja –vahendajate seaduses ette nähtud tegevusloa saamiseks vajalike tingimustega?

Viib kavandatavate teenuste osutamiseks kooskõlla oma infosüsteemi. Võtab kasutusele meetmed, mis tagavad rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise. Esitab andmed, mis kinnitavad tema juhtide ja töötajate piisavaid teadmisi, oskusi ja kogemusi krediidi­vallas. Ja nii edasi.

Vastus on lühike – ei. Vahetult enne riigikogu valimisi vastu võetud seaduse puudustele ja tegelikult ebavajalikkusele järelmaksu pakkujate puhul osundasid Äripäev ja teised lehed esimest korda juba kevadel. Sellest hoolimata ei ole erakonnad ega ametnikud pidanud vajalikuks selle mõju muuta.

Nii ei ole ilus

Ühest küljest hakkame tähistama ettevõtja päeva, räägime kohati ehk pateetiliselt, kuid ikkagi ettevõtlikkuse olulisusest, anname õhtul auhindu parimatele ettevõtetele ja teisest küljest ei vaevu kaasa tundma väike­ettevõtetele, kelle lapse me tahame koos pesu­veega ära visata.

Kiirlaenuvastane võitlus ei peaks mõjutama firmasid, kes ei anna kiirlaene välja. Mõnikord oleks targem seadusesse erandid sisse jätta.

Ehkki toimetus jagab arusaama, et erandid on riskiuks võimalikule seaduserikkumisele tulevikus, on antud juhul see ehk võimalik ellu viia. Kui ühe asja reguleerimiseks loodud seadusel ilmnevad soovimatud kõrval­nähud, on mõistlik liistude juurde naasta ja ringi teha, mis vaja.

Parandatakse tervet asja

See, kui hakatakse reguleerima seadusega midagi, mis toimub, mis pole katki ja kus asjaomased probleemi ei näe, on iseenesest huvitav kaasus. Seda tuleb ikka ette.

Äripäev on isegi kokku puutunud olukorraga, kus veel Rein Langi ajal tahtis riik hakata ajakirjanike allikaid kaitsma. Seda polnud vaja teha, sest allikad olid kaitstud ja tegelikkuses taheti hoopis ajalehti võimaliku suurema karistuse hirmus mõningatest raskete teemade käsitlemisest eemale tõrjuda. Antud juhul pahatahtlikkust vast pole, lihtsalt mõõdeti täie rauaga kõigile, ka neile, kes seda väärt polnud.