Eesti edu keeras ette noorusliku palge

Viimasel aastakümnel on selle Äripäeva edetabeli võitnud suured, peamiselt traditsiooniliste alade ettevõtted, mida omavad või juhivad soliidses eas härrasmehed.

AdCashi võit tähendab põlvkonnavahetust mitmeski mõttes. Kõigest nelja-aastase tegutsemisajaga Eesti edukamate ettevõtete seas troonile astuda on kahtlemata muljetavaldav saavutus. Nii noort ettevõtet pole edukate topi tipus kunagi varem olnud. Teiseks, ettevõte esindab uue põlvkonna, idufirmade raha. Kolmandaks, ettevõtte juht on 1984. aastal sündinud Thomas Padovani, kes on seniste edetabeli tipus olnud ettevõtete juhtide kõrval noormees. Eelmise edetabeli võitis mäletatavasti Armin Karu Olympic, aasta enne seda Oleg Ossinovski Skinest. Pilku kaugemale heites on võitjad enamasti ikka teada-tuntud suured, pika ajalooga ettevõtted, mida juhivad mehed vanuses 50 pluss.

Kasumisse sündinud

AdCash on veebis reklaami vahendav firma peakontoriga Tallinnas, harukontoritega Bulgaarias, Mehhikos, Prantsusmaal ja Hispaanias. Thomas Padovani on ära tundnud, et Eesti on suurepärane paik innovatiivsete ideede testimiseks. Ta kiidab Eesti ambitsioonikust (huvitav, miks me ise seda kuigi sageli märgata ei oska?) ja suurepärast IT-pagasit.

Ettevõte on aktiivse laienemise kursil ja plaanib tänavu olemasolevale 125 töötajale lisaks värvata 60. Ühes Õismäe korteris alustanud ja algusest peale kasumit jahvatanud AdCash kergitas eelmisel aastal käivet-kasumit lausa 80 protsenti ja teenis 43 miljoni ­eurose käibe juures 8,3 miljonit eurot ärikasumit.

Tänavune edetabel on tähelepanuväärne veel mitmeski mõttes. Uusi tulijaid on topis lausa 63 – tavaliselt on neid dinosauruste kõrvale mahtunud kõigest 10 protsenti. Teiseks tõendab top majanduse mitmekesistumist: kui varem joonistusid esikümnest välja mõne konkreetse valdkonna jõujooned (nt 2008–2011 eelkõige transiit, varem kaubandus-vahendus, transiit ja tööstus), siis nüüd enam mitte.

Jänesed koguvad rasva, aga vaja oleks ka kosuvaid elevante

Verevahetusega kaasas käiv probleem, mille sõnastab analüütik Heido Vitsur, on tõsiasi, et majandust vedavate väikeettevõtete kaalus juurdevõtmine üldpilti korraga palju ei muuda: kui osa jäneseid juurde võtab, siis kõigi tegusate elukate kogukaalu see suurt ei mõjuta.

Parem lugu oleks, kui kosuksid elevandid. ­Uusi elevante aga peale tulemas ei paista. Tõepoolest, Eesti suuremate ettevõtete koondkäive oli 29 miljardit eurot, mis tähendab, et siin pole aasta jooksul muutust toimunud. Samas võib loota, et tänastest jänestest sirgub aastatega ka mõni elevant.

Teine asi on see, et paljud Eestis alustanud idud lasevad siit jalga niipea, kui kaela kandma hakkavad, ja nende edu topis ei kajastu. See ei ole iseenesest hea ega halb, pigem loomulik ja paratamatu. Algusest peale globaalsele turule orienteerumine on üks ettevõtte elujõulisuse tagatisi. Seetõttu sünnib suur osa idusid algusest peale rahvusvahelisena.