Toetusraha piimatööstust ei päästa

Kuna Euroopa Liit piimatootjaid sanktsioonide leevendamiseks toetab, siis on muidugi arusaadav, et Eesti tootja tahab n-ö ettenähtust maksimumi kätte saada. Ja muidugi mõista on Eesti riigi asi Euroopa ühisest katlast omadele suurim võimalik tükk koju tuua.

Aga toetused ei lahenda mitte ühtegi probleemi, vähemasti mitte pikaajalises perspektiivis. Jah, on tore, kui saame osta siinsamas toodetud piima ja võid, siinsamas valmistatud jogurtit ja eestimaisest lihast tooteid, kohapeal kasvanud viljast küpsetatud leiba jne. Muidugi.Ent kõik need tooted peavad hinna poolest konkurentsivõimelised olema ja samal ajal tootjale kasumit võimaldama, lubama investeerida ja areneda.

Piimandust raputavad vastuolud

Piimasektorit on peale sanktsioonide mõju raputanud ka tootmisahela sees valisevad keerulised suhted. Hiljaaegu kohtule Tere saneerimisavalduse esitanud Tere maine on tootjatele maksmata jäänud raha pärast määritud selle piirini, mis kipub välistama igasugust koostööd ettevõtte juhi Oliver Kruudaga.

Tänavu talvel aga jõudis kohtus vaheotsuseni piimatootja Melmilki ja Estoveri suurtööstuse väigikaikavedu, mis lõppes väiketootja võiduga. Kohtusse minekut töösturite vastu kaaluvad teisedki väiketootjad, ent samas pelgavad ka: üleüldine mäss piimaturul teeks niigi hapra olukorra veel ebastabiilsemaks.

Tänane Äripäev kirjutab Eesti suurimast, Halinga piimafarmist, kus käib kodusõda. Tülliminek saneerijaga on ettevõtte pannud niivõrd keerulisse seisu, kus lahingut peetakse kodutänavas n-ö omade vahel. Lisaks sellele on tehtud juhtimisvigu, mille lõpphinnaks võib kujuneda pankrot. Halingal on 117 võlausaldajat, kellest kaheksa on saneerimiskava vaidlustanud. 2014. aasta 14 miljoni eurost võlga on tänaseks kahandatud siiski umbes 9 miljonini. Suurim võlanõudja on SEB pank, mis näitab, et ettevõte on laenukohustusi võtnud üle jõu ega suuda seda teenindada. See tähendab omakorda, et ettevõte on oma investeerimisvõimekust üle hinnanud. Pealegi teavad võlausaldajad, et eelmise aasta lõpus ja selle aasta alguses laekunud põllumajandustoetustele pole nii pea lisa oodata. Saadud pool miljonit eurot on lihtsalt juba otsas.

Ülearu optimistlik investeerimine

Liiga optimistlik investeerimine on olnud kogu piimatööstuse probleem. Eelmisel aastal, mil sanktsioonid juba kehtisid, investeerisid piimatööstused tooterendusse 15,5 miljonit eurot, ligikaudu 40 protsenti rohkem kui aasta varem. Peamiselt investeeriti masinatesse ja seadmetesse. Eelmisel aastal vähenes piimatööstuse tootmismaht 14,6 protsenti ja arvestades sektori keerulist seisu, tuleb tänavune tulemus ilmselt oluliselt kurvem. Ekspordinumbrid olid juba 2015 õnnetud: piimatoodete ekspordikäive kahanes aastaga üle 30 protsendi.

Paremini on läinud ettevõtjatel, kes mitte ainult ei tooda, vaid ka töötlevad. Ekspordimuresid on muidugi ka neil, ent vähemasti on nad säästetud nn ahelasisestest tülidest.