Nordica, numbrid lauale!

Äripäeva hinnangul on maksumaksja rahaga finantseeritaval riigiettevõttel igal juhul moraalne kohustus avalikkusele oma majandusseisust aru anda, kvartaalselt vähemasti. Selleks kohustab esiteks Nordica eellase Estonian Airi kurb saatus, teiseks aga selle kahele järglasele, Nordicale (esialgu Nordic Aviation) ning Transpordi Varahaldusele osaks saanud kokku 70 miljoni eurone stardikapital. Lisaks tuleb riigiettevõttel niikuinii arvestada keskmisest suurema avaliku huviga.

Läks lahti üks suur umbluu

Avatuse asemel on Nordica aga valinud umbluujutu ja puru silmaajamise. Mismoodi saab Nordica start-up olla? Riigifirma ja idufirma on nagu siga ja kägu. On arusaamatu, miks Nordica juhtkond või kommunikatsiooniosakond sellise paikapidamatu võrdluse üldse valis. Võib-olla soovist start-up’ide laia massi silmis positiivsest mainest killukene endalegi aupaisteks nihverdada?

Äripäeva lugejatele ei ole vaja riigifirma ja start-up’i põhimõttelist erinevust meenutada: start-up’id õilmitsevad või hukkuvad erakapitali võetud riisikol, riigiettevõte aga elab maksumaksja rahast. Riik on küll ka idufirmasid toetanud, ent mõõduandev on üldjuhul ikka erakapital.

Start-up’is ja igas eraettevõttes vastutavad omanikud ja investorid nii heade kui ka halbade otsuste eest oma naha ja karvadega. Nordica juhtidel oma raha mängus ei ole, nad on palgatöötajad. Teiseks pakub idufirma enamasti toodet või teenust, mis pole veel äriliselt tõestatud ja millel puudub varasem kliendibaas. Kah ei klapi Nordica puhul.

Avalikkust eksitav on Nordica retoorika ka laiemalt. Ennast esitletakse üha algajana, alustajana, kellele tuleb aega anda, kannatlikkust ilmutada ja usalduskrediiti anda. Samas on keeruline mõista, mille poolest Nordica õnnetu saatusega Estonian Airisti ikkagi üldse erineb. Juriidiline keha on teine, tõsi. Aga vaevalt on riigi uuel lennufirmal põhjust pahandada nendega, kes ettevõtet endist viisi vanast harjumusest Estonian Airiks nimetavad.

Avalikkuse kõrgendatud huvi on põhjendatud

Nordica juhatuse esimees Jaan Tamm teeb vea, kui naeruvääristab teemapüstitust, mille poolest Nordica Estonian Airist erineb. See on põhimõtteline ja õigustatud küsimus, mis vajab konkreetset ja põhendatud vastust. Kui äriplaanist rääkida ei taheta, siis on ainus loogiline järeldus, et seda plaani pole olemaski.  Ning see, et avalikkusega oma käekäigust ehk siis majandustulemustest rääkida ei soovita, tekitab paratamatult kahtluse, et hädadki on vanad: raha saab otsa, ja varsti on jälle uut vaja sisse pumbata. Veel veebruaris lubas Nordic Aviationi juhatuse liige Erik Sakkov tulemuste avalikustamist märtsi lõpuks. Tänaseks on ta valevorstiks tehtud.

Tõsi küll, rangelt võttes seadus kvartaalseid tulemusi avaldama ei kohusta. Ka Estonian Airil ei olnud seda kohustust, aga kõrgendatud avalikkuse huvi tõttu seda lõpupoole siiski tehti. Nordica käekäigu suhtes on avalikkuse kõrgendatud huvi ilmselge ja põhjendatud, sest riigifirma elab maksumaksja raha peal ja tema juriidilise eellane suri pikka aega kestnud piinarikkasse tõppe, mille tekkimise eelsoodumus on Nordicale geenidega kaasa antud.

Kui Nordica soovib näidata, et tal keelatud riigiabi ligitõmbamise sündroomi ei esine ja tervis on ka muude näitajate poolest korras, siis tuleb majandustulemused kord kvartalis avalikuks teha, lõpetada see start-up’i umbluu ajamine ja meedia täisrääkimine udujutuga. Lööge numbrid letti, las me vaatame ise. Mudu ei jää meil muud üle kui kahtlustada, et teil on meie eest midagi varjata.