Küsimusele, kas EASi jagatavatel toetustel – ja üldse igasugustel ettevõtlustoetustel – on mõte sees või mitte, on Äripäeval alati olnud üks ja sama vastus. Toetamine annab toetatavale korraks ebaausa eelise, rikub ettevõtte ettevõtlikku loomust ja osutub lõpuks enamasti ikka ja jälle mahavisatud rahaks.
President Toomas Hendrik Ilvese
Ärma talule antud toetuse saaga lõppvaatus näitab veel ühte: toetuste jagamine kätkeb ka poliitilise korruptsiooni alget. Ilvese kaasus päädis klassikalise jokk-lahendusega, mis riivab tugevasti avalikku õiglustunnet ning jätab inetu pleki nii Ilvese enda kuuereväärile kui ka EASi kujuteldavale rinnaesisele.
Euroopa maksumaksja raha jagava organisatsiooni ja Eesti presidendi kokkumäng on Eestis kõrgeima mõeldava tasemega jokk-pilotaaž, mis võiks tundlikuma ühiskondliku närviga inimesed mõnes sotsiaalselt tundlikumas riigis tänavale tuua. Paraku ei üllata Eestis ei president Ilvese ega EASi käitumine eriti kedagi.
Kõrgtaseme jokk-pilotaaž
Kuna EASi juhi Hanno Tombergi sõnul pole ühtegi reeglit rikutud, rakendus nüüd juba 2012. aastal sündis otsus, mille kohaselt peab Ilves saadud toetusest tagasi maksma ainult 10 protsenti ehk 20 000 eurot (kogusumma suurus oli 190 000 eurot).
Pangem nüüd tähele: see otsus ei olnud avalik. See sai avalikuks alles nüüd, kui see rakendus, Ilves on Eesti tolmu juba jalgelt pühkinud ega kavatse ise ei selle ega millegi muu kohta enam mingeid kommentaare jagada. Vaba mees, lõpuks ometi!
EASi paljukannatanud juht Hanno Tomberg kannatab seegi kord vastikud küsimused ära, sest need käivad tema palga sisse – 90 protsenti ärmatamise rahast aga jääbki maksumaksja kanda. Põhjendus, et Ärma talu on kasutatud toetussihipäraselt, majutades sinna riigipeadest ja muudest maailma tipp-poliitikutest turiste, piirneb eheda naeruväärsusega, mida ei näi aga kuigivõrd häbenevat ei EAS ega ammugi Ilves ise.
Lisagem, et Ärma ülalpidamise jooksvatest kuludest kattis suurema osa kogu Ilvese presidentuuriaja niikuinii maksumaksja.
Läbi aegade suurima idupettuse paljastamine, nagu
kirjutab Postimees, langeb EASi küsitavate otsuste reas ajaliselt Ilvese jokitamise kõrvale ehk juhuslikult, kuid sobitub siiski juba tuttavasse mustrisse. Alles hiljaaegu kirjutas Äripäev, et toetuse peab tagasi maksma EASi rahaga Ameerikat vallutama läinud trikimees Jürgen Veber. Kui Veberi juhtumi uurimisega tegelesid EASi enda auditeerijad, siis on “maagilise idu” Mera Teli rahakasutamise viisid otsapidi välja jõudnud keskkriminaalpolitseisse. Suurem osa väljapetetud rahast on kantud eri riikide arvelduskontodele ja seda, milleks raha päriselt kasutati, selgitab uurimine.
Põhjendused on naeruväärsed
Kui Mera Teli juhtumis on EAS eeldatavasti pigem heauskselt pettasaanu rollis, siis kokkumäng Ilvesega on põhimõtteliselt teist klassi ettevõtmine. Sellal kui Mera Teli kaasus toob kaasa kriminaaluurimise, kaitseb Ilvese skeemi avalikult EASi juht ise, tuues ette põhjendusi, mida ei usu ei tema ise ega saa uskuda ükski, kel silmad peas ja natukenegi aru sellele lisaks.
Ettevõtjad on saanud sõnumi, et kui oled president, siis on omavastutuse määr 10 protsenti ja need reeglid, mis on muidu toetuste jagamisel, saamisel ja kasutamisel vaikimisi eeldatavad, ei kehti.
Seotud lood
Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse (EAS) nõukogu valis üksmeelselt EASi uueks juhatuse esimeheks Alo Ivaski. Ivask asub ametisse alates 20. märtsil.
Kuna ärikinnisvara arendatakse reeglina vaid üürimiseks, on endale A-klassi büroopinna ostmine harvaesinev võimalus, mida edukal ettevõttel tasub väga tõsiselt kaaluda, rõhutab Tallinna südalinnas paikneva
Büroo 31 müügijuht Taavi Reimets ning lisab kogemusele tuginedes, et omanikuna tekib kasu nii kohe kui ka kaugemas tulevikus.