Edukaimate ettevõtete TOP 100s on seekord 70 uut ettevõtet, kuid 500 suuremat kasvada ei suutnud, koondmüügitulu hoopis kahanes, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
- Juhtkiri Foto: Anti Veermaa
Täna ilmub 24. korda Eesti edukamate ettevõtete pingerida ehk TOP 100. Koos rõõmustamise ja edukate ettevõtjate tunnustamise ning nende saavutuste üle rõõmustamisega pakub pingerida aga ka hulga mõtteainet.
Kõigepealt optimistlikumad noodid. 500 käibelt suurema ettevõtte hulgas on sel aastal ligi 70 uut ettevõtet ning see on viimaste aastate suurim arv. Vereringlus edetabelis toimib ning uut hingamist lisandub. Tõsi, kõik neist pole seal esimest korda ehk päris uute tulijate ja pealekasvuna võtta seda ei saa.
Laiapõhjaline majandus
Samuti toob naeratuse näole sektoritest kirju esikümme ehk niivõrd mitmekesise valikuga tegevusvaldkondadega edetabeli tippu ei mäletagi. Esindatud on nii logistika, tööstus, teenused kui ka telekommunikatsioon. Aeg, kus kindlad valdkonnad transpordist panganduse ja telekommunikatsioonini esikümmet domineerisid, on möödas. Kui see on laiapõhjaline majandus, siis sellises tahaksimegi elada, kui tsiteerida klassikuid.
Ent muremõtteid on ka. 500 suuremat firmat eelmisel aastal kasvada ei suutnud, nende koondmüügitulu hoopis kahanes mõne protsendi võrra.
Eesti majandus kasvas samal ajal 1,1 protsendi võrra ning ka enamikus Äripäeva maakondlikes edetabelites osalenud ettevõtted suutsid käibele majanduskasvust suuremat lisa võluda. Et mitu neist firmadest ei ulatunud käibe alampiiri tõttu veel TOP 100sse, joonistub välja, et väiksemad ettevõtted majandasid suurte partnerite ja konkurentidega võrreldes osavamalt.
Suured kaotasid kasumis
Edetabeli aluseks olnud 500 käibelt suurema firma kasumite muutus peegeldab aga selgelt ka kiire palgaralli hinda, mida ettevõtjad on kinni maksnud kasumite arvel – 260 firmat 500st kaotasid aastaga kasumit.
Kuigi uut verd leiab pingereas ohtralt, siis saja käibelt suuremat ettevõtet on vaid omavahel kohti vahetanud ning päris uusi tegijaid nende seas pole. Ehk pealekasvu ja uute läbi murdvate äride esile kerkimist, kes ka ekspordiks, võiks olla rohkem. Sellele saateks veel tõik, et miljardikäibega firmasid on endiselt üks – Ericsson Eesti – ja seegi tegi aastaga vähikäiku. Enam kui 100 miljonit kasumiks teeninud ärisid kaks – Swedbank ja Tallink. Võib küsida, kas meil üldse on tõeliselt suuri firmasid.
Eelnenut vaadates paistab, et igav tänavu ilmuv edetabel igal juhul ei ole. Esikümnes säilitas mulluse koha vaid kaks firmat – hulgiäri Antonio Trade ja Glamox HE AS –, eelmise aasta võitja AdCash taandus esisajast 123. kohale investeerimisaasta tõttu ning edetabeli esimeseks kerkinud logistikaettevõte Baltic Sea Bunkering OÜ tegi koha hõivamiseks 191. kohalise spurdi eelmise aasta tabeliga võrreldes.
Kuigi koondkäive kahanes, leiab rea üllatusi näiteks enim käivet kergitanud firmade jaotusest. Seal troonivad mitmekordse käibelisa teeninud kaks külmutatud kalatoodete müügiga tegelevat äri – Multiforce OÜ ja Vertimex OÜ, mõlemad seotud Sulev Seppikuga. Äripäev soovib uudishimulikku uurimist: edetabeli leiab
siit ja tellijale jõuab see kolme tööpäeva jooksul ajakirjana postkasti.
Seotud lood
Ka Eestis Keilas tütarfirmat omava valgustitootja Glamox uueks enamusomanikuks saab enam kui sadat institutsionaalset investorit koondav fondigrupp Triton.
Aleksandr Kostin ja Sergei Astafjev, Placet Group OÜ (
laen.ee,
smsraha.ee) asutajad, on võtnud endale sihiks arendada ja edendada Eesti jalgpalli ja futsali ehk saalijalgpalli nii Tallinnas kui ka Ida-Virumaal. Nende juhitav MTÜ PG Sport on tuntud oma pühendumuse ja panuse poolest Eesti spordi edendamises, pakkudes uusi võimalusi noortele talentidele ja aidates kaasa spordi kultuuri arengule.