Pangaprojekt kurnab pealinlaste rahakotti

Tallinna linna pingutused saada hoog sisse ühistupangale on läinud pealinna maksumaksjale maksma juba pea miljon ­eurot. Lõviosa sellest on kulunud ühistupanga nõukogu ja juhatuse liikmete töötasuks.

Äripäev soovitab eksperimendi nimega Eesti Ühistupank kohe lõpetada, sest panka (vähemalt sellisel kujul) pole ühelt poolt vaja, aga kindlasti pole selle vastu ka mingisugust usaldust.

Panga loomise argumendiks ei saa kuidagi olla vajadus osutada finantsteenuseid sihtrühmale, kes kümnete teiste finants­asutuste jaoks laenukõlbulikuks ei osutu. Pangad teenivad laenude teenindamise pealt ning kindlasti ei jäetaks ukse teha kedagi, kelle maksejõus kahtlusi pole. Kui ühistupank sihib maksejõuetut sihtrühma, on see niivõrd halb äriplaan, et finantsinspektsioon ei tohiks tõsise näoga tegevusloa väljastamist isegi kaaluda.

Teine küsimus on usaldus. Pank, mille vaimne isa on korruptsioonikahtlustusega kohtu all olev ja linnapea ametist sama kohtuasjaga seonduvalt kõrvaldatud Edgar Savisaar ning mille asutajate hulka kuuluvad kohtusaalidest tuttavad näod – Priit Toobal, Lauri Laasi, Ester Tuiksoo, Villu Reiljan, Alar Nääme – ei ole mitte mingi trikiga usaldusväärne asutus.

Kolmandaks finantsid ehk panga omakapital ja tegevuskulud. Praegu on Tallinn, st Tallinna maksumaksja, lasknud Keskerakonnal oma rahaga seda kahtlase eesmärgiga tsirkust kinni maksta. Vaevalt et tegevlinnapea nime saanud Taavi Aas ei näe, mis perspektiiv panka ootab, aga ei ole tema poolt märgata ühtegi pingutust jaburdus lõpetada ja miljonid linnale olulistesse projektidesse suunata.

Tegevlinnapea kõhklused

Kas Taavi Aasa otsustamatust mõjutab argument, et linna pangast võib ühel hetkel veel kasu tõusta, kui on vaja motiveerida ametnikke või parteisõdureid suure toetuse, aga kaheldava mainega erakonda mitte hülgama, või on siin midagi veel, me ei tea. Tõenäoliselt ei tihka Aas panga juhtorganitesse palgatud inimesi töökohast ilma jätta ja tegevusloa saamata jäämine oleks talle isegi kergendus. Palgakuludelt kokkuhoidmiseks suutis panga nõukogu jaanuaris sammu teha ning palgalisena jätkab nõukogus vaid esimees.

Ka äsja üle Eesti käinud Vene-Moldova rahapesuskandaali valguses ei ole vaja Eesti panganduse ega ka riigi mainet muu finantsmaailma silmis naeruvääristada. ­Ainuüksi seda, et ühistupanga asutajatel on Moskva niiditõmbajatega sularahalised ja erakonna tasandil koostöösuhted loodud, on kaugemalt vaatajatel ilmselt väga raske mõista.

Teisalt on palju juttu olnud miljonitest eurodest, mis seisavad inimeste ja ettevõtete pangakontodel, sest napib kohti, kuhu säästud investeerida. Ühisrahastusplatvormid on popid ja miks mitte ka ühistupanka samuti ühe võimaliku investeerimisobjektina näha. Kohalik omavalitsus osanikuna võib muudes tingimustes mõjuda isegi usaldusväärselt.

Ja ühistupank kui selline ei oleks midagi enneolematut või keelatut, selles pole küsimus. Ka Tallinna linnavolikogu opositsioonis olevad erakonnad protestivad Keskerakonna harrastatava munitsipaalkapitalismi vastu, mida teostatakse maksumaksja rahaga, mitte ühistulise tegevuse arendamise vastu.

Taavi Aas, kui soovite projekti elujõudu testida, saate teha seda nii, et viige Tallinna linn ühistupangast võimalikult kiiresti välja, ning kui erakapital soovib jätkata, soovime neile vaid jõudu.